Meetod

Montessori pedagoogika praktiline rakendamine

Ülevaade Montessori pedagoogika ajaloost ja koolitustest

Ülevaade Montessori pedagoogika ajaloost ja koolitustest

Maria Montessori korraldas oma esimese rahvusvahelise koolituse Itaalias 1913. aastal ning esimese koolituskursuse Ameerikas 1915. aastal. Selleks ajaks oli info uuest edukast meetodist levinud kulutulena ja õpetajad üle maailma osalesid tema poolt läbiviidud koolituskursustel. Montessori-koole hakkas tekkima üle terve maailma.

Vabadus ja piirangud

Vabadus ja piirangud

Huvitaval kombel on kaks levinuimat väärarvamust Montessori pedagoogikast täielikult vastandlikud.

Montessori pedagoogika on jäik ja paindumatu, tähtis on kord ja distsipliin. Meetod keskendub liigselt intellektuaalsete võimete arendamisele, lämmatades laste loovuse.

versus

Montessori pedagoogika järgi peavad lapsed olema vabad. Lapsed teevad täpselt seda, mida tahavad ja millal tahavad. Täiskasvanu ei sekku vaid laseb lapsel tegutseda.

Õppesüsteem

Õppesüsteem

Montessori keskendus oma karjääri algusajal õppeprogrammi ja -materjale välja töötades eriti just varasele lapsepõlvele.

Millest küll on tehtud Montessori lasteaiad?

Millest küll on tehtud Montessori lasteaiad?

Seekord ei räägi me suhkrust, jahust ja maasikavahust ega tiigrist, konnast ja kutsikahännast. Meid huvitab hoopis see, millest on tehtud Montessori lasteaiad ja kuidas neid ära tunda.

Miks me ei alusta tähenimede õpetamisega

Miks me ei alusta tähenimede õpetamisega

Tänapäeva maailmas on üsna tavaline, et mida varem, seda parem, kes ees, see mees. Pidevalt võisteldakse ja võrreldakse, kes on parem, targem, rikkam, edukam jne. Ja see võistlus saab alguse juba n-ö hällist: lapsevanemad võrdlevad, kelle laps ennem hakkas kõndima, rääkima ...

On leitud, et arengu seisukohalt on lapsepõlv ja just esimesed eluaastad väga suure tähtsusega. Nimelt, lapsed õpivad kergelt ja kiiresti, imavad justkui käsnad enda sisse seda, mis on nende ümber. Maria Montessori avastas seda juba eelmise sajandi alguses ja nimetas vanusevahe 0.–6. aastat, iseäranis aga 0.–3. eluaastat, vastuvõtliku meele (absorbent mind) perioodiks.

Paljud tahavad seda imelist aega kasutada kasulikult, lootes lastele õpetada võimalikult palju. Tänapäeval üritatakse tihtilugu õpetada väikelapsi võimalikult vara lugema, arvutama, tundma värve ja muud taolist ning selleks on välja töötatud mitmeid meetodeid ja vahendeid (sh õpetatakse isegi video või nutirakenduse abil). Kuna montessori pedagoogika on tuntud kui lähenemine, mille abil omandavad lapsed palju akadeemilisi teadmisi üsna varajases eas, siis võiks ju arvata, et seegi julgustab õpetama lugemist ja teisi akadeemilisi oskusi võimalikult vara. Tuleb välja, et mitte.

Uudis

Liitu meie uudiskirjaga!

Blogi

Sündmus

Lehekülg kasutab küpsiseid (cookies). See aitab veebisaidil meelde jätta sinu tehtud valikuid meie lehel. Lehte külastades nõustud sellega, et kasutame küpsiseid.