Meelte abil kogeb laps ümbritsevat maailma, õpib aistinguid tajuma, liigitama ja mõtestama. Meelte arendamise ja täiustamise perioodil (0–5 a) pakuvad lapsele suurt huvi erinevad värvid, kujud-vormid, hääled, lõhnad, maitsed, laps võrdleb, otsib sarnasusi ja erinevusi. Meeltevahendid on loodud just sellele huvile ja arenguvajadusele vastama.

Lastel on loomulik huvi kõige selle argipäevase ja täiskasvanutele tihti tavalise vastu, mida nad enda ümber näevad. Lastele pole need sugugi igavad toimingud, vaid pakuvad suurt huvi. Maria Montessori nägi selles huvis suurepärast võimalust pakkuda lastele põnevat tegutsemist, mis samal ajal tähtsaid arendavaid eesmärke täidab. Igal harjutusel on oma vahetud ja kaudsed eesmärgid (nn oskused kogu eluks).

Maria Montessori nägemus arengupsühholoogiast avaneb nelja arenguetapi kaudu (4 planes of development). Etapid hõlmavad endas inimese terviklikku arengut sünnist täiskasvanueani.
Aastatepikkuse lapsevaatluskogemuse põhjal jõudis Montessori veendumuseni, et iga inimene läbib oma arengus neli teineteisest selgelt eristuvat etappi. Igas staadiumis on laps või noor huvitatud eri toimingutest, mis just sel ajajärgul tema õppimist toetavad ja arenguvajadustele vastavad.