Montessori pedagoogika taust ja põhimõtted
Tänased lapsed on tuleviku täiskasvanud ja kõik tänased täiskasvanud tulevad oma lapsepõlvest. See on üks Montessori pedagoogika juhtmõtetest, seda nii õppimise kui ka õpetamise ja kasvatamise vaatevinklist.
.jpg)
Lastel on loomulik huvi kõige selle argipäevase ja täiskasvanutele tihti tavalise vastu, mida nad enda ümber näevad. Lastele pole need sugugi igavad toimingud, vaid pakuvad suurt huvi. Maria Montessori nägi selles huvis suurepärast võimalust pakkuda lastele põnevat tegutsemist, mis samal ajal tähtsaid arendavaid eesmärke täidab. Igal harjutusel on oma vahetud ja kaudsed eesmärgid (nn oskused kogu eluks).
Montessoripedagoogika on geograafiliselt levinuim pedagoogikasuund maailmas. Montessorilasteaedu ja -koole on 110 maal kokku üle 22 tuhande.
Montessoripedagoogika looja oli arst ja pedagoog Maria Montessori (1870-1952).
Meelte abil kogeb laps ümbritsevat maailma, õpib aistinguid tajuma, liigitama ja mõtestama. Meelte arendamise ja täiustamise perioodil (0–5 a) pakuvad lapsele suurt huvi erinevad värvid, kujud-vormid, hääled, lõhnad, maitsed, laps võrdleb, otsib sarnasusi ja erinevusi. Meeltevahendid on loodud just sellele huvile ja arenguvajadusele vastama.