Teooria

Montessori pedagoogika taust ja põhimõtted

Montessori pedagoogika – mis see on?

Montessori pedagoogika – mis see on?

Montessori pedagoogika on kasvatus- ja õpetusmeetod, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina. Meetod põhineb lapse enda loomulikul arengul ja teadmisjanul. Kõik tegevused on lapsest lähtuvad, eesmärgiks iseseisvumise toetamine ja arendamine. Lapsest lähtuvad tegevused ei tähenda seda, et laps võib teha, mida iganes tahab, vaid seda, et kasvukeskkond vastab tema arenguvajadustele ning tal on selle raames vabadus iseseisvalt tegutseda. 

Meeltevahenditest

Meeltevahenditest

Meelte abil kogeb laps ümbritsevat maailma, õpib aistinguid tajuma, liigitama ja mõtestama. Meelte arendamise ja täiustamise perioodil (0–5 a) pakuvad lapsele suurt huvi erinevad värvid, kujud-vormid, hääled, lõhnad, maitsed, laps võrdleb, otsib sarnasusi ja erinevusi. Meeltevahendid on loodud just sellele huvile ja arenguvajadusele vastama.

Emakeel

Emakeel

Tove Jansson kirjeldab oma jutustuses ”Nähtamatu laps”, mis juhtub lapsega, keda ei panda tähele ega armastata - ta kaob, muutub nähtamatuks. Nii juhtub ka lapsega, keda ei kuulata, kellega ei räägita ja kelle arvamustel pole tähtsust. Lapse loomulik areng häirub ja ta ei saa osa rikkast keelemaailmast. Keel aga on inimese liigiomane eneseväljendus- ja suhtlusvahend.

Järgnevalt ülevaade lapse keele arengust montessoripedagoogika järgi.

Õppimise rõõm – tundlikud perioodid

Õppimise rõõm – tundlikud perioodid

“Supposing I said there was a planet without schools or teachers, where study was unknown, and yet the inhabitants – doing nothing but live and walk about – came to know all things, to carry in their minds the whole of learning; would you not think I was romancing? Well, just this, which seems so fanciful as to be nothing but the invention of a fertile imagination, is a reality. It is the child's way of learning.

(Maria Montessori, The Absorbent Mind)

Igapäevaelu - miks nii oluline?

Igapäevaelu - miks nii oluline?

Lastel on loomulik huvi kõige selle argipäevase ja täiskasvanutele tihti tavalise vastu, mida nad enda ümber näevad. Lastele pole need sugugi igavad toimingud, vaid pakuvad suurt huvi. Maria Montessori nägi selles huvis suurepärast võimalust pakkuda lastele põnevat tegutsemist, mis samal ajal tähtsaid arendavaid eesmärke täidab. Igal harjutusel on oma vahetud ja kaudsed eesmärgid (nn oskused kogu eluks).

Uudis

  • Karen Pearce tuleb Eestisse koolitama

    14. septembril toimub Tallinnas koolituspäev teemal “Lapse tähtis töö ja kuidas selleni jõuda”, mida viib läbi maailmatasemel Montessori koolitaja Karen...

Blogi

  • 10 Montessori põhimõtet

    Igal lapsevanemal on ettekujutus sellest, missugune vanem ta lapsele tahab olla, aga see kujutlus kipub argielus meelest minema. Olen kirja pannud...

Sündmus

Lehekülg kasutab küpsiseid (cookies). See aitab veebisaidil meelde jätta sinu tehtud valikuid meie lehel. Lehte külastades nõustud sellega, et kasutame küpsiseid.
Loe lähemalt Nõustun