Kodus

Praktilised nõuanded Montessori koduseks rakendamiseks

Mis on Montessori veebiloengu järelkaja - Helgus.ee

Eesti Montessori ühing pakub vaatamiseks Montessori juhendaja Ruth Maria Roosi veebiloengut: Mis on Montessori. Svetlana vaatas ja jagas teda enim kõnetanud mõtteid.

Distantsõpe ja Montessori

Käimas on juba neljas nädal, mil koolid on suletud ja toimub distantsõpe. Arusaadav, et selline muutus on keeruline, kuid siiani on murettekitav lapsevanematelt kostuv tagasiside – lapsed ei saa iseseisvalt hakkama (mis on mõistetav), vajavad väga palju tuge (kuigi enamus vanematest peavad ise kas kodus tööd tegema või jätkuvalt tööl käima), õppimine kestab terve päeva või isegi hilisööni. Kuna suur osa lapsevanematest aitab oma lapsi väga palju, võivad õpetajad saada siit vale signaali, et kõik on korras ja lapsed saavad hakkama, seega muutused õppemahus pole vajalikud. Paljudes koolides on niisugune korraldus, et õpetajad annavad (erineval viisil) konkreetsed ülesanded, mille laps peab ära tegema ja samal päeval tagasi saatma, tihti isegi väga kindlaks kellaajaks. Enamus ülesannetest on arvutiga või internetis tehtavad, isegi esimeste klasside lastel (mainimata seda, et igal lapsel ei ole võimalik ligipääs arvutile). 

Ilmselgelt on olukord raske nii õpetajatele, lapsevanematele kui lastele. Eesti on võtnud endale tiitli “Education Nation”, oleme uhked oma hariduslike digilahenduste üle. Kuid kas lapsed, kes on stressis, et jäävad millestki maha, muretsevad hinnete pärast ning veedavad enamuse päevast arvutiekraani ees, on samuti see, mille üle uhke olla? Mis võiks olla parem lahendus õppetöö korraldamiseks? Kuidas säästa laste (ja tegelikult ka lapsevanemate) vaimset tervist, kuidas olla siin ja praegu ning usaldada, et lapsed õpivad tegutsedes niikuinii?

Kahjuks ei ole Eestis veel Montessori meetodil töötavaid koole, kuid meil on eestlannast Montessori juhendaja Kristi Chapuis, kes elab Šveitsis ja kellel on töökogemus lastega vanuses 0–12 aastat. Uurisime Kristi käest, mida tema arvab praegusest olukorrast ja kuidas saadakse hakkama Montessori koolides. 

Kristi vastas meile nii: 

“Olen püüdnud jälgida, mis toimub Montessori koolides üle maailma ja mis toimub Eestis.

Näen kõrvalt, et see on paljude (Eesti) perede jaoks väga raske – olukord, kus laps peab päevapealt iseseisvaks õppijaks hakkama, kuigi ta ei ole seda harjutanud ja tal puuduvad selleks oskused. Info- ja arvamuste hulk on hetkel meeletu. Tore on, et paljud tahavad aidata ja jagatakse ideid, materjale, ressursse. 

Hämmastav on aga see, et lastele ei antud alguses nädalatki uue olukorraga harjumiseks, vaid pandi kohe meeletu akadeemiline tempo peale. See peaks ju selge olema, et stressis inimene ei omanda midagi. Loodetavasti seda edaspidi kohandatakse ja kõik muutub paremaks.

Mis puudutab Montessori koole, siis mulle tundub, et neis on asju pigem rahulikult võetud ja just nimelt laste kuulamisega tegeletud. Distantsõpe – see on kõigile uus arengukeskkond ja seega alustatakse algusest – orienteerumine, reeglite kokkuleppimine. Alustuseks tehakse palju mänge, igapäevaelu tegevusi (nt küpsetamine või salati tegemine), loetakse raamatuid, lauldakse jne. Paljud kasutavad Zoom platvormi ühisteks kohtumisteks.

I ja II kooliastme lastel (6–12-aastased) on hommikul tihti mingi teema esitlus, mis kestab 30 minutit ja seejärel on 20 minutit omavahelist suhtlemist. Pärast on iseseisev töö, aga kõik on soovituslik ja midagi peale ei suruta.

Pärastlõunal on igal õpilasel võimalus õpetajale helistada, kui tal on abi vaja või soovib lihtsalt rääkida. Lisaks on õpilastele antud nimekiri ideedest, mida teha, kui neil endal on raske järgmist tööd välja mõelda.

Lastel soovitatakse valida mõni teema, mille kohta teha uurimistöö, sest selle koostamise käigus saab kasutada erinevate õppeainete teadmisi. 

Lisaks saadavad õpetajad videoid, mida vaadata.

Õpetaja annab pärast teema esitlust ideid iseseisva töö jaoks ja küsib laste käest, mida neile meeldiks teha. Samuti annab ta soovitusi, kuidas edasi uurida. Tavaliselt see on lapse jaoks huvitav ja mänguline, mitte töölehe täitmine. Näiteks – mõõda ära oma tuba või oma maja ja arvuta välja perimeeter. Või näiteks – mitu tibusammu on sinu magamistoast kööki? Mitu korda sa pead edasi tagasi kõndima, et 100 sammuni jõuda? Kõik tegevused on ümbritseva eluga seotud.”

 

Tavakoolid on Montessori koolidest õppemeetodi poolest erinevad, aga mida Eesti koolid võiksid sellest õppida? 

Mõned soovitused: 

  1. Uskuda sellesse, et laps on oma loomult õppija ja ta õpib igas olukorras, iga päev, igast kogemusest. Laps õpib siis, kui ta tunneb end turvaliselt ja kui ta on emotsionaalselt tasakaalus. Ta omandab teadmisi siis, kui tal on huvi käsitletava teema vastu. Huvi puudumise korral teeb laps miinimumi, et hinne kätte saada või kontrolltöö ära teha ja pärast seda on õpitu n-ö peast läinud.

  2. Esmalt tuleks lastega rahulikult läbi rääkida uus töökorraldus – orienteerumine, reeglite kokkuleppimine. Lapsed, kes saavad ise aru, kuidas uus olukord täpselt toimib, saavad sellega iseseisvalt paremini hakkama.

  3. Alustada rahulikumalt, päriseluga seotud ülesannetest, mida on lihtsam kodustes tingimustes läbi viia. Igapäevaelu tegevused aitavad sellel stressirohkel ajal.

  4. Korraldada videokõnesid – tervele klassile (kus õpetaja räägib lastega); ainult lastele (kus lapsed saavad klassikaaslastega suhelda); üks-ühele vestluseid õpetaja ja lapse vahel, et laps saaks vajalikku tuge. 

  5. Kaaluda iseseisva uurimistöö andmist, mille käigus saaks omandada palju erinevaid teadmisi erinevatest valdkondadest. 

  6. Arvestada, et lapsed vajavad aega, et uue olukorraga harjuda. Anda võimalus õppida oma aega planeerima, ilma et oleks vajalik igapäevane otsene kontroll õpetaja ja lapsevanema poolt. Montessori juhendaja roll pole last kontrollida, vaid anda tagasisidet, teda toetada, küsida küsimusi, aidata lapsel enda tegevust ja arengut ise analüüsida.

 

Montessori koolides ei panda hindeid, ei tehta kontrolltöid ega anta kodutöid. 

Loe täpsemalt Kristi kirjutatud artiklit sellest, kuidas toimib Montessori kool (vanuses 6-12)

Kuigi Montessori koolides ei ole kodutöid selle sõna tavapärases mõistes, on Kristi saatnud meile nimekirja, mille Montessori koolide õpetajad annavad lastele ja lapsevanematele – need on tegevused, mida oleks oluline igapäevaselt kodus teha. Soovitatakse, et lapse päevad ei oleks pärast kooli liiga tihedalt sisustatud (nt trennidega), vaid et oleks aega, mida veeta koos perega ja mil teha allpool nimetatud tegevusi. 

Sarnased soovitused on Montessori juhendajad lastele andnud ka praeguses eriolukorras distantsõppe puhul. Ehk saavad ka Eesti õpetajad ja pered nendest uusi mõtteid.

Akadeemiliste oskuste arendamine – lapsed võivad siit valida:

  • pool tundi igal õhtul lugeda;

  • lasta vanematel igal õhtul valjult ette lugeda jutte ja luuletusi;

  • päevikut pidada;

  • sõpradele või sugulastele kirju kirjutada;

  • kirjutada jutte, luuletusi, teateid, aruandeid;

  • koostada isiklik tähestikuline sõnaraamat uute sõnadega.

Kodu ja aed – lapsed võivad:

  • isiklike asjade eest hoolitseda, voodi/magamistoa ja vannitoa korrastamine igal hommikul ja õhtul;

  • ise endale lõunat valmistada;

  • olla igapäevaselt kaasatud õhtusöögi ettevalmistustesse ja koristamisse;

  • igapäevaselt kodu koristamisel ja korrashoiul aidata;

  • pesupesemisel abistada;

  • toimetada oma väikeses aianurgas;

  • perekonna igapäevaelu planeerimises kaasa lüüa, k.a. poeskäimistes (praegu näiteks e-kaubanduses koos ostude tegemine).

Kunstid – lapsed võivad:

  • unistada;

  • joonistada, joonestada, maalida või illustreerida sündmusi;

  • luulet esitada;

  • käia näiteringis, organiseerida sketše ja etendusi;

  • käia muusikatundides ja harjutada mõne instrumendi mängimist perele ja sõpradele;

  • käia tantsutundides ja harjutada tantsimist pere ja sõprade ees;

  • laulda kooris, laulda perele või sõpradele;

  • kunstimuuseume külastada (seda saab praegu teha interneti teel);

  • kontserte ja ooperit külastada (seda saab praegu teha interneti teel);

  • tantsuetendusi vaadata (seda saab praegu teha interneti teel);

  • teatrisse minna (seda saab praegu teha interneti teel);

  • kirjutada ürituste kohta arvustusi/arvamuslugusid.

Loodus ja tegevused vabas õhus – lapsed võivad:

  • ratsutada ja hobuste eest hoolitseda;

  • matkama minna;

  • rattaga sõita;

  • telkima minna;

  • linde vaadelda ja uurida;

  • kive ja fossiile otsida ja uurida;

  • teha endale loodusliku akvaariumi ja koguda sinna varandust tiikidest ja ojadest;

  • looduspäevikut pidada;

  • looduskaitsealasid, looduskeskuseid ja ajaloomuuseume külastada;

  • õues mängida;

  • teokarpe, kivisid ja teisi looduse aardeid koguda.

 

Pereõhtud – lapsed võivad:

  • lauamänge mängida;

  • terve perega rollimänge mängida;

  • ristsõnu lahendada või puslesid kokku panna;

  • perenõukogu aruteludes osaleda;

  • marke või münte koguda.

 

Käsitöö – lapsed võivad:

  • õmmelda, heegeldada, tikkida, kududa;

  • puutööd teha;

  • mudeleid ehitada.

 

Sotsiaalne aktiivsus – lapsed võivad:

  • koguda (ajalehe-)artikleid neile huvipakkuvatest teemadest;

  • kirjutada mõnele toimetajale või avalikule teenistujale kirju;

  • keskkonna koristusalgatustes osaleda;

  • naabruskonnas taaskasutust organiseerida.

 

Vabatahtlik töö – lapsed võivad: (mõelda, kuidas saaks kedagi aidata praeguses eriolukorras)

  • vanadekodu külastada;

  • haiget inimest abistada;

  • koeraga jalutada;

  • kellegi last hoida/olla lapsehoidja;

  • aidata nooremal lapsel midagi õppida.

 

Sport – lapsed võivad: (hetkel saab teha individuaalselt, internetis leiduvate õpetuste järgi)

  • võistkonnamänge mängida;

  • võimlemistrennis osaleda;

  • rulluisutada.

 

Jätke meelde – lapsed õpivad tehes. Nad tahavad ja vajavad aktiivset kaasamist kõikidesse elu- ja pereelu toimetustesse. Nad on füüsiliselt tugevad, seltskondlikud ja valmis vastutama.

Lisaks üks artikkel, kus on samuti nimekiri sarnastest päriseluga seotud tegevustest, mida praegusel ajal võiks teha.

Näiteks:

  • tee intervjuu mõne pereliikmega;

  • mõõda ära kõik toad, arvuta iga toa pindala;

  • joonista oma maja või korteri plaan;

  • ole 60 minutit täiesti vaikselt ja kirjelda seda kogemust;

  • reasta kõik kodus olevad maitseained tähestiku järjekorda;

  • joonista enda sugupuu;

  • õpi mõned fraasid keeles, mida sa ei oska.

Väikelapse arengu toetamine

Zahra Kassam räägib koduse õpikeskkonna kujundamise olulisusest alla kolmeaastaste laste arengu toetamisel. 

Kirjutama ja lugema õppimine

EMÜ esimees Asnate Tuulik kirjeldab oma pere näitel kirjutama ja lugema õppimist Montessori meetodit järgides. 

10 Montessori põhimõtet

Igal lapsevanemal on ettekujutus sellest, missugune vanem ta lapsele tahab olla, aga see kujutlus kipub argielus meelest minema. Olen kirja pannud 10 põhimõtet, millest iga päev oma kodus lähtuda püüame, pidades silmas, et kodus on kasvamas laps vanusevahemikus 0–3 aastat. Lisaks on see sissejuhatus Montessori pedagoogikasse, kus pole oluline vaid kaunid riiulid ja materjalid, vaid mille taga on sügavamad ideed ja filosoofia. 

10 Montessori pedagoogika põhimõtet, millest lähtume: 

  • Jälgi last ning lähtu temast! See on kõige olulisem põhimõte. Iga laps on indiviid ning läbib oma tempos eri perioode, kus ta on teatud asjade suhtes rohkem tundlikum. Lapsevaatluse abil on vanemal võimalik pakkuda talle täpselt neid tegevusi ja sellist keskkonda, mis toetavad maailma tundmaõppimist mängu kaudu. Treeni iseend olema pidevalt n-ö uurija ehk jälgi oma last ilma igasuguste ootuste ja eeldusteta. Montessori Eesti blogis on selle kohta hea postitus
  • Austus ja usaldus. Iga lapse sees on peidus horme (mõiste, mis pärineb kreeka keelest) ehk alateadlik ning eriline sisemine jõud, mis utsitab last tegema täpselt seda, mida tal teha on tarvis just sel arenguetapil, kus ta parasjagu asub. Vanemal tuleb silmas pidada, et laps pole lihtsalt laps, vaid inimene, kellel on omad vajadused, õppimise hetked jne. See avaldub kõige paremini igapäevastes pisiasjades, näiteks kuidas me lapsesse suhtume, kuidas temaga räägime, sh mis kõrguselt jne.
  • Korrapärasus keskkonnas ja päevarütmis. Kord aitab lapsel kategoriseerida erinevaid tajusid, pakub turvatunnet ning läbi selle on toetatud tema loomulik vajadus uurida ja avastada, maailmas paremini orienteeruda. Seda on väga lihtne jälgida, kui kodus on igal asjal oma koht. Päevarütmi on võimalik rutiinsena hoida kindlate tegevustega, mida niikuinii iga päev teha tuleb – alustades sellest, kuidas hommikul ärgatakse ja hommikust süüakse, ning lõpetades sellega, mis tegevused toimuvad enne magama minemist. Pisiasjad, mis on igas päevas lapse jaoks samad, loovad sisemist turvatunnet, mis on väga vajalik. 
  • Ettevalmistatud keskkond. See toetab lapse püüdlusi olla iseseisev sünnist saadik ning on seotud tema tundliku perioodiga korra suhtes. Keskkond peaks pakkuma lapsele ligipääsu talle eakohastele tegevustele (nt saab ise endale vett valada, kui janu on) ning olema esteetiline, lihtne ja korrapärane. Visuaalne kord aitab kaasa ka sisemise korra tekkimisele. Lasku vahel lapse kõrgusele (istu põrandale) ja vaata, mida sa näed. 
  • Aita mul seda ise teha. Lapsed ei oota, et vanem oleks nende teenija ja teeks asju nende eest ära. Nende jaoks on oluline, et on loodud tingimused ja suhtumine, mis aitab neil asju ise teha. Vanemate roll on aidata lastel olla parim versioon sellest, kes nad olema peaksid. Näiteks peame lapsele riideid ostes aina enam mõtlema, kas neid on tal endal lihtne selga panna ja seljast saada. Lapsele tuleb pidevalt pakkuda väikeseid juhtnööre, kuidas seda paremini teha, ilma et meie teda alati täielikult riidesse paneks. Meeles tuleb pidada, et last ei ole tarvis aidata millegagi, millega ta ise hakkama saab, vaid anda talle aega teha seda omal viisil ise. Sellised tegevused on näiteks treppidest ronimine, lusikaga söömine, salli-mütsi peast ära võtmine jne. Kui anname lapsele natukene rohkem aega ja teeme ise pausi, suudabki ta neid asju täitsa ise teha ning tunneb „Ma tegin seda täitsa ise!“ tunnet või kui ta juba räägiks, siis ilmselt ka hõikaks.

    „No one can be free unless he is independent.“ Maria Montessori 
     
  • Lapse kaasamine igapäevaelu tegevustesse ja sensoorsete kogemuste pakkumine. Lapsed armastavad uurida neid ümbritsevat keskkonda kõigi oma meeltega. Kui pakume võimalust kõiki meeli pidevalt arendada, areneb lastel rikkalikum tunnetus neid ümbritsevast maailmast ning nad on suutelised tegema teadlikumaid valikuid. 
  • Lapse keskendumine on püha. See on põhimõte, mida ma endale aeg-ajalt ikka meelde pean tuletama. Kui laps on tegemas keskendunult midagi, mis ei sea ohtu ei teda ega ümbritsevat keskkonda, mis toetab mõnda arengueesmärki, arendab motoorikat, keeleoskust, mida ta aina kordab ja kordab ning mis minule, vanemale, on vastuvõetav, siis kas mul on ikkagi tarvis sekkuda mõne kommentaari või tähelepanu kõrvalejuhtimisega? Lapsel tuleb keskendumist õppida ning mida rohkem tal selleks võimalust on, seda osavamaks ta muutub. Sellele aitab kaasa ka pidev tegevuste kordamine – olgu see ühe ja sama raamatu vaatamine, soov ühte ja sama lugu kuulata/laulda jne. 
  • Vabadus liikuda. Liikumine stimuleerib meeli, arendab keskendumisvõimet, iseseisvust, enesekindlust, koordinatsiooni, keelt, kasvatab distsipliini ja sisemist tahet ning tulemuseks on terve keha ja terve vaim. Näiteks lapsele riideid ja jalanõusid valides mõtlen endamisi, kas need annavad võimaluse talle vabalt liikuda või takistavad need teda kuidagi (eriti näiteks väikelapse puhul, kes alles õpib roomama/kõndima – kas tal seljas olevad riided toetavad liikumist või hoopis takistavad). Kas laps saab kodus vabalt liikuda erinevate tubade vahel, ilma et kuskil oleks mõni piire ees (kui see just pole tema turvalisusega seotud)? Kas ta saab piisavalt füüsiliselt aktiivne olla? Meil on kodus näiteks palju treppe ning Pikleri kolmnurk, kus laps saab ronida. Lisaks piisavalt ruumi, juhuks kui tal on isu palli taga ajades ka mõned kiiremad sammud teha. Kas ta saab piisavalt palju ka väljas liikuda?

    “One of the greatest mistakes of our day is to think of movement by itself, as something apart from the higher functions.“ Maria Montessori 
     
  • Ettevalmistatud täiskasvanu. Lapsed on vahvad, kuid nende eest hoolitsemine ja ühe õnneliku lapse üles kasvatamine tänapäeva maailmas nõuab, et vanem oleks teadlik erinevatest võimalustest ja ohtudest ning oskaks neist lähtuvalt teha oma perele sobivaid valikuid. See vajab pidevat õppimist, katsetamist, uurimist. Mulle väga meeldib ütlus, mida Steve Jobs kasutas Stanfordi lõpuaktusel: „Stay Hungry. Stay Foolish.”. See kehtib iga eluvaldkonna kohta, sh ka selle kohta, kuidas lapse loomulikku arengut toetada. Ei tasu oodata, et laps oskaks kõike ise teha või teaks, mis on õige või vale, vanemal tuleb olla eeskujuks, ette näidata. 

    „If we touch children, we touch humanity. We must educate adults to realize that we can only better humanity through the child. We must realize that the child is the builder of man.“ Maria Montessori – The 1946 London Lectures 
     
  • Reaalne maailm fantaasiamaailma asemel. Alla kuueaastased lapsed ei suuda vahet teha reaalsusel ja fantaasial, seega tuleks neile varastel elusaastatel pakkuda raamatuid ja lugusid realistlike piltidega reaalsetest olukordadest. Meie peres kehtib reegel, et kui laps on ärkvel, siis meil televiisor või raadio ei mängi, kui neil pole just konkreetset eesmärki (nt laste muusikalugude kuulamine), v.a autosõidul, kus raadio siiski taustaks mängib.
  • Vabadus piirides. Tõeline vabadus ei eksisteeri ilma piiride ja distsipliinita. Distsiplineeritud inimene suudab endale selgeks teha reeglid ning selle tulemusel tunneb ta, et vastutab ise oma tegude eest. Kõrge distsipliiniga kaasneb ka austus teiste suhtes. Kõik kirjapandud põhimõtted ning palju muudki on selleks, et toetada lapse sisemisi eesmärke, sh kuidas olla iseseisev. Kui lapsel on liiga palju vabadust, võrdub see tegelikult kaosega.

Esialgu võib tunduda, et põhimõtteid on palju, kuid kui miski muu meeles ei püsi, siis peamine on, et jälgi oma last, lähtu temast ning küll kõik hästi läheb. Vanemaks olemine on tegelikult väga ilus teekond. 
 

Uudis

Blogi

Sündmus

Lehekülg kasutab küpsiseid (cookies). See aitab veebisaidil meelde jätta sinu tehtud valikuid meie lehel. Lehte külastades nõustud sellega, et kasutame küpsiseid.