Kodus

Praktilised nõuanded Montessori koduseks rakendamiseks

Kuidas rääkida lastega sõjast?

„If help and salvation are to come, they can only come from the children, for the children are the makers of men. The child is endowed with unknown powers, which can guide us to a radiant future. If what we really want is a new world, then education must take as its aim the development of these hidden possibilities.“ – Maria Montessori

 

Praegusel ajal mõtlevad paljud vanemad, kas ja kuidas oma lastega sõja teemadel vestelda, kuidas neid toetada ning mil moel aidata mõista seda, mida me isegi hädavaevu mõistame. 2. märtsil korraldasid Lead Montessori ning Praha Montessori Instituut (Montessori Institute Prague) koostöös online loengu teemal “Kuidas rääkida lastega sõjast”, kus kogenud AMI juhendajad jagasid sellekohaseid näpunäiteid ja soovitusi. Et hõlbustada oma lastele toeks olemist viisil, millest sünniks kõige enam kasu, toome siinkohal teieni lühikokkuvõtte.


Keerulisel ajal aitab igas vanuses last rutiini säilitamine ja positiivse, rõõmsameelse õhustiku hoidmine. Suureks abiks on ka laulmine ja jalutamine ning aja veetmine looduse keskel. Kui lapsed küsivad tõsiseid küsimusi, tuleb neile aga ausalt ja eakohaselt vastata. Sealjuures tasub küsimusele vastates vältida liigse kõrvalise informatsiooni andmist.

Lastega rasketel teemadel vesteldes tuleb aga silmas pidada ka arengust tulenevaid iseärasusi.
 

0-3 vanusegrupp

Kuni 3-aastased lapsed oleks võimalusel hea sõjateemadest täielikult eemal hoida. Nad ei saa sellest nähtusest lihtsalt aru. Et oma emotsioone lastele mitte üle kanda, tuleb täiskasvanutel leida muu koht oma hirmudega tegelemiseks, sest laste vastuvõtlik meel vajab kaitset hoomamatu ja hirmutava eest. 

Jääge rahulikuks ning tagage lastele nii füüsiline kui vaimne turvatunne. Hoidke alal positiivset, lootusrikast, usaldavat ja armastavat suhtumist. Jätkake lastele turvalisi ja tuttavaid rutiine, jätkake igapäevast elu, nautige ilusaid hetki ning hoolitsege selle eest, et saate ise täiskasvanutena piisavalt magada. 


3-6 vanusegrupp

Kui elate sõjakoldest kaugel, tuleks püüda 3-6 aastaseid lapsi sõjale mõtlemast säästa. Samas on selle vanusegrupi lapsed tähelepanelikud ja märkavad, millest uudistes räägitakse. Seega, kui teile tundub, et teda vaevab mure, kuulake laps ära ja kaasake ta oma vestlustesse. 


Lapsed koguvad endasse palju enamat kui me arvame ega pruugi paraku täpselt mõista, mida läbi elavad. Meil täiskasvanutena tuleb tekitada õhkkond, kus lapsed julgeksid oma tunnetest rääkida. Saame siinjuures olla eeskujuks oma tundeid jagades, hoolivust üles näidates, lastele toeks olles ja neidki seda tegema suunates. Samas ei tohiks aga lapsi oma tunnetega liigselt koormata, sest see võib anda vastupidise efekti: võib juhtuda, et meid veel suuremast meelehärmist säästa püüdes tõmbuvad lapsed endasse.

Lapsed saavad infokilde siit ja sealt, oskamata kokku panna tervikpilti. Montessori rühmaruumides on vahendid – gloobused ja puslekaardid –, mis aitavad lastel mõista, kui kaugel toimub sõjategevus. Nii saame taastada turvatunde. 


Juurde tuleb selgitada, miks lapsevanemad siiski muretsevad. Rääkige lastega keeles, mida nad mõistavad, ilma liigsete detailideta. Selgitage, kuidas see inimesi mõjutab ja – mis kõige olulisem – kuidas meie aidata saame. Lisaks tuleks lasteni tuua kõik positiivne: kuidas paljud inimesed teevad väsimatult tööd, et leida diplomaatilisi lahendusi ning saavutada rahu. Üle maailma toimuvad demonstratsioonid, kus sajad tuhanded inimesed näitavad oma poolehoidu kannatajapoolele. Tegeletakse kannatanute abistamisega.

Lapsed soovivad ka ise midagi ära teha ning aidata. Aktiivne kaasamine aitab hirme vähendada. Mõnel pool on ka lasteaiarühmad juba üht-teist korraldanud, kogudes näiteks annetusi. Ehk on veel teisi viise, kuidas lapsed saaks aidata.


6-12 vanusegrupp

Vanusegrupis 6-12 saab käimasolevat olukorda mõtestada läbi ajaloo, keskendudes sellele, kuidas inimkond on raskustesse sattudes tuhandeid aastaid probleeme lahendanud, ja seda läbi agressiooni või hoopis tehes koostööd teistega. 

Me peame aitama lastel ka fakte õigesti tõlgendada. Tasub selgitada, kus relvastatud konflikt aset leiab, mis täpselt toimub ning kes omavahel sõdivad. Lastel ei ole veel ideaalset lineaarset aja mõistmist ja nad vajavad selle info kokkupanemisega abi.

Maria Montessori leidis, et selmet lasta rahvustel meid üksteisest lahutada, tuleks meil kasvatada ühendatud humaanne inimkond. 

Esimeses kooliastmes tuleb selgitada, et rahvus ja kultuur ei ole üks ja sama. Et me ei pea me alati nõustuma sellega, mis toimub meie rahvusriigi poliitikas ning kultuuriruumid, mida on lihtne teineteisele vastandada, ei pea olema konflikti osalised. Peame lastes kinnistama kaastunnet, et nad suudaksid mõista ka teist osapoolt. 6-12 vanusegrupi lapsed püüavad sisimas lahendada küsimust, kas inimesed on head või halvad. Seega on nendega tegeledes oluline mitte lasta neil maailma liiga mustvalgelt näha. 

Lapsed vanuses 9-12 soovivad väga aidata ja neile tuleks kindlasti näidata võimalusi, kuidas heategevusse panustada. Ka selles vanuserühmas tuleb keskenduda positiivsele: on inimesi, kes soovivad rahu saavutada ning ka tema (laps ise) saab teha paljut olukorra parandamiseks.

Kooliklassideski tuleb ette konflikte, millega tuleb tegeleda. Lapsed teavad seda ning on ära õppinud eri strateegiaid, kuidas kokkupõrkeid lahendada. Lastel on hirm siis, kui nad ei tea, kas lahendust üldse ongi olemas. Seega tuleb lastega rääkides rõhutada seda, et neis endis on olemas kõik vastused – nii neile tuttavate kui ka suuremate konfliktide lahendamiseks. 

 

Vaata loengu salvestust siin: https://youtu.be/6q3obrsz7kg

 

Kuidas saame meie aidata?

Toeta Eesti Punase Risti tegevust: https://redcross.ee/anneta/

Vaata ka Praha Montessori Instituudi kodulehelt erinevaid võimalusi Ukraina elanike toetamiseks: https://amiprague.cz/montessori-community-for-peace/

 

Kokkuvõtte autor: Meeli Verlinden

Teksti toimetaja: Laura Laasi

Idee: Liis Siiroja

 

Raamatu "Montessori beebi" arvustus

Üks asi, mida paljud Montessori lähenemist austavad vanemad tihti kahetsevad, on see, et oleks soovinud meetodist teada juba varem, enne lapse sündi. Sel juhul oleks ehk mõnd asja teisiti teinud, mõne asja ostmata jätnud või mõne hetke olulisust paremini mõistnud. Simone Daviese ja Junnifa Uzodike koostöös ilmunud raamat “Montessori beebi”, mis selle aasta kevadel poelettidele ka eestikeelsena müüki tuli, on põhjalik lugemine kõigile, kes soovivad rohkem teada saada, mida Montessori lähenemine endast kujutab ning kuidas seda juba enne lapse sündi ja tema esimese eluaasta jooksul rakendada. 

Mis on Montessori veebiloengu järelkaja - Helgus.ee

Eesti Montessori ühing pakub vaatamiseks Montessori juhendaja Ruth Maria Roosi veebiloengut: Mis on Montessori. Svetlana vaatas ja jagas teda enim kõnetanud mõtteid.

Väikelapsed köögis

Köök on imeline koht – ja eriti väikelapse jaoks! Seal on lõhnad, maitsed, tekstuurid – köök on täis sensoorseid kogemusi, ja nagu me teame – väikelaps vajab just neid, et kasvada ja areneda. Igasugune õppimine toimub läbi meelte – väikelaps on sensoorne ehk meelte kaudu õppija. Peale looduses olemise ongi köök selleks parim koht.

Distantsõpe ja Montessori

Käimas on juba neljas nädal, mil koolid on suletud ja toimub distantsõpe. Arusaadav, et selline muutus on keeruline, kuid siiani on murettekitav lapsevanematelt kostuv tagasiside – lapsed ei saa iseseisvalt hakkama (mis on mõistetav), vajavad väga palju tuge (kuigi enamus vanematest peavad ise kas kodus tööd tegema või jätkuvalt tööl käima), õppimine kestab terve päeva või isegi hilisööni.

Uudis

Liitu meie uudiskirjaga!

Blogi

  • Montessori ja heaolu täiskasvanuna

    Sattusin lugema üht hiljuti avaldatud uuringut, kus toodi välja, et need inimesed, kes olid lapsepõlves käinud Montessori koolides, on oma hilisema...
Lehekülg kasutab küpsiseid (cookies). See aitab veebisaidil meelde jätta sinu tehtud valikuid meie lehel. Lehte külastades nõustud sellega, et kasutame küpsiseid.