Raamatu "Montessori beebi" arvustus

Üks asi, mida paljud Montessori lähenemist austavad vanemad tihti kahetsevad, on see, et oleks soovinud meetodist teada juba varem, enne lapse sündi. Sel juhul oleks ehk mõnd asja teisiti teinud, mõne asja ostmata jätnud või mõne hetke olulisust paremini mõistnud. Simone Daviese ja Junnifa Uzodike koostöös ilmunud raamat “Montessori beebi”, mis selle aasta kevadel poelettidele ka eestikeelsena müüki tuli, on põhjalik lugemine kõigile, kes soovivad rohkem teada saada, mida Montessori lähenemine endast kujutab ning kuidas seda juba enne lapse sündi ja tema esimese eluaasta jooksul rakendada. 

 

Värsketele huvilistele on infoküllus tihtipeale hirmutav, kuid sarnaselt varem samalt autorilt ilmunud “Montessori väikelaps” raamatuga, on “Montessori beebi” raamatus info väga hästi struktureeritud. Seega sobib raamat nii kaanest kaaneni läbi lugemiseks kui ka teemade kaupa uurimiseks. Eriti meeldisid mulle värvilistel taustadel olevad erinevad kokkuvõtted ja tabelid, millest võiks palju kasu olla, kui raamat on juba kord läbi loetud ning on soov kiireks meeldetuletuseks hetkel huvipakkuva teema osas. Raamatu lõpus olevas tabelis on välja toodud erinevad tegevused vastavalt lapse vanusele ning kokkuvõtted arengu verstapostide kohta. Sellest infost on paljud vanemad puudust tundnud. Kuid veel olulisemaks pean infot lapsevaatluse kohta, mis on väga kompaktselt ja selgelt kaardistatud. Just lapsevaatlus tekitab sageli lastevanemates palju küsimusi ning selle raamatu abil saab pilt kindlasti selgemaks. 

Iga peatüki lõpus olid ka lugejale suunatud küsimused, mille üle soovitan siiralt põhjalikumalt järele mõelda - nendele küsimustele vastamine aitab saada teadlikumaks lapsevanemaks. Just täiskasvanu ettevalmistusele suunatud info poolest eristub käesolev raamat minu jaoks teistest sarnastest. Ettevalmistatud täiskasvanu on keskkonna väga oluline osa ja sellele pühendatud eraldi peatükk oli üks minu isiklikke lemmikuid. On lihtne ajada raamatust näpuga järge, et füüsiline keskkond last austavalt ja toetavalt sisse seada. Kuid täiskasvanu enda ettevalmistus eeldab nii iseenda kui ka oma rolli sügavamat mõistmist. 

Kui olin raamatu lugemisega umbes poole peale jõudnud, olin üllatunud ja ehk isegi veidi pettunud, et mõnda (mulle olulist) põhimõtet käsitletakse leebemalt, kui olen harjunud. Kuid mida rohkem ma edasi lugesin, seda enam nägin selles hoopis väärtust. Olen lugenud päris palju raamatuid, mis räägivad Montessori põhimõtete rakendamisest lapse esimese kolme eluaasta jooksul ning need on oma soovitustes väga konkreetsed. Konkreetsus ja meetodi autentne edasiandmine on loomulikult vajalikud, kuid tundlike teemade puhul nagu magamine, söömine, luti kasutamine jms, võib see lapsevanemaid ka veidi tõrjuvale positsioonile lükata. “Montessori beebi” raamatu puhul on autorid jaganud soovitusi, tuues välja nii autentsed kui ka sobivad alternatiivsed võimalused, jättes lugejale vastandumise või süütunde asemel valikuvabaduse. Teemad, mis võivad ühe või teise pere jaoks tundlikud olla, on erinevad. Raamatu austav toon aitab Montessori-huvilisi ühendada ning just see teebki raamatu minu silmis eriliseks. 

Ainus, millest raamatus puudu jäi, oli pildimaterjal. Oleksin soovinud näha veel rohkem inspireerivaid fotosid ettevalmistatud keskkonnast, lastele mõeldud tegevustest ja spetsiifilistest asjadest nagu näiteks topponcino ja põrandavoodi. 

Beebid tõesti ei vaja palju asju, vaid teadlikke vanemaid, kel on oskus lapse ümber olevat keskkonda nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ette valmistada. Mul on hea meel, et meil on eestikeelne raamat, mis lapsevanematele sel teel toeks on.

 

Arvustuse autor: Eliisa Silmet AMI (0 – 3) juhendaja ja Montessori Perekeskuse "Kes Keda Kasvatab" looja.

"Montessori beebi" raamat on müügil ühingu e-poes.