Köök on imeline koht – ja eriti väikelapse jaoks! Seal on lõhnad, maitsed, tekstuurid – köök on täis sensoorseid kogemusi, ja nagu me teame – väikelaps vajab just neid, et kasvada ja areneda. Igasugune õppimine toimub läbi meelte – väikelaps on sensoorne ehk meelte kaudu õppija. Peale looduses olemise ongi köök selleks parim koht.
Väikelaps tahab kogeda ja õppida päris elu. See ongi tema suurim eesmärk esimeste eluaastate jooksul. Kindlasti on paljud lapsevanemad märganud, et last tihti üldse ei huvitagi kallid spetsiaalselt talle ostetud mänguasjad, vaid hoopis päriselu esemed, näiteks potid ja pannid. Laps tunneb väga hästi, mis on need päris asjad, mida ta näeb meid iga päev kasutamas ja teda huvitavad samuti just need asjad.
Parim, mida saame oma kodus lapsele anda, on kaasata teda igapäevaellu, mis toimub köögis. Esialgu on vaja ainult natukene kannatust, aga see on kindlasti seda väärt. Ja tulemusi ei pea ka kaua ootama. 1-aastane laps, kes ise katab lauda – võtab endale sahtlist taldriku ja klaasi; 2-aastane, kes pühib laua peale söömist puhtaks; 3-aastane, kes valmistab ise endale võileiba; 4-aastane, kes (järelevalve all) keedab hommikuputru või praeb muna; 5-aastane, kes teeb ise algusest lõpuni sünnipäevakooki? See pole võimatu, hoopis väga paljudes peredes igapäevane. Aga peamine, mis nendel lastel ühist? Suur rahulolu ja rõõm nende tegude üle!
Ja see ongi kõige olulisem.
Kui tegutseme lastega koos köögis ja teeme koos süüa, saavad nad päriselu kogemusi. Ükski pilt raamatus ei asenda päris kogemust – kuidas siis päris ehtne kartul ja kapsas välja näeb? Kui raske see on ja mis tunne on seda katsuda? Ja muidugi ka, mis maitsega see on? Kui laps saab päriselt tainast sõtkuda ja rullida, on see parem kui ükski voolimismass.
Käeline tegevus, mis toimub sööki valmistades: lõigates, koorides, riivides, segades, kallates jne, on ideaalne lapse peenmotoorika, käe ja silma koordinatsiooni arenguks. Lapse käed ja randmed saavad iga korraga tugevamaks, selle kaudu valmistub ta näiteks kirjutamiseks, pastapliiatsi hoidmiseks ja muuks põnevaks. Köögis tegutsemine on kasulik ja üldmotoorika arenguks, areneb tasakaal, mitmed tegevused toimuvad seistes, kõndides.
Ühine söögitegemine arendab ka rikkalikku keelt ja sõnavara – kirjeldame koostisosasid, tarvikuid ja palju muud. Kui laps hakkab lugema, siis lihtsa retsepti iseseisev lugemine on põnev, sest see, mida ta loeb, on kohe võimalik ka ellu viia. Köök on täis matemaatikat! Mõõtmine, kaalumine, ühikute kokku arvutamine. Rääkimata ka sellest, et kaudselt tutvume seal ka füüsika ja keemiaga. Õppimisvõimalusi on lõpmata palju ja võimalused kasvavad koos lapsega.
Väikelapse üks suurimaid soove on olla iseseisev – ISE hakkama saada. Juba 1- ja 2-aastased on need, kes hea meelega teeksid kõike “ise!”. Kui kohandame oma kodukeskkonda vaid natuke ümber, selliseks, et seda neile võimaldada, on tulemuseks endaga rahul ja uhke laps, kes tunneb ennast võimeka ja väärtusliku perekonnaliikmena. Lisaks vähem võitlusi ja arusaamatusi, mitte mingit “kohutavat kahest”, vaid hoopis üks väga võimekas ja iseseisev väike inimene.
Lapsevanemad tihti on hädas teismelistega, kes ei oska endale ise külmkapist süüa otsida või oma taldrikut kraanikaussi viia. Kahjuks aitavad vanemad ise sellele kaasa. Kui laps on väike ja tal on kõige suurem huvi nende oskuste vastu, siis ei luba vanemad lapsel aidata ja osaleda. Jah, alguses on see meie enda jaoks natuke ebamugavam. Lihtsam on ise kõik tegevused kiirelt ära teha. Laps alguses õpib ja ükski õppija ei tee kohe esimesest korrast kõike veatult. Kui teadvustame endale, kuivõrd väärtuslik see võimalus laste jaoks on, siis lühiajalist ebamugavust on võimalik taluda.
On ka palju, mida me saame teha, et see oleks meeldiv ja sujuv kõikide osapoolte jaoks. Ja juba varsti on lapse oskused sellised, et mingit korralagedust ei tekigi.
Seda kõike avastas juba üle-eelmisel sajandil tuntud Itaalia arst ja pedagoog Maria Montessori. Montessori lasteaedades üle maailma on igapäevaelu oskused esikohal – see on see, millega tegutseb laps kõige esimesena nii sõime- kui ka lasteaiarühmas. Igapäevaelu tööd (sh koristamine, söögitegemine, enda ja keskkonna eest hoolitsemine) on asendamatud selleks, et laps õpiks keskenduma, ühte tegevust algusest lõpuni viima. (Loe täpsemalt sellest, kuidas toimib Montessori lasteaed – Eesti Montessori Ühingu kodulehe blogis.)
Sellest saab õppida ka lapsevanematena meist igaüks ja samu põhimõtteid rakendada ka oma kodus. Kodu ongi selleks ideaalne keskkond.
Millal ja kuidas alustada?
Last köögis kaasata saab algusest peale. Päris pisikene imik saab ohutus kohas olla tekil maas, jälgida oma pereliikmeid köögis toimetamas. Kui ta hakkab haarama, siis võiks talle pakkuda väikese korvikese sees paar päriselu eset – ta saab katsuda ja uurida visplit, kulpi, puidust lusikat jms – need on põnevad kujud ja meeldivad tekstuurid, eelistatult looduslikud materjalid nagu puit ja metall. Suur, läikiv metallist kauss on tohutult põnev väikese beebi jaoks, ta saab sealt jälgida enda peegeldust ja kaussi mööda tuba lükata.
Kui laps hakkab ringi liikuma, siis on viimane aeg köök tema jaoks täiesti turvaliseks teha. Selle asemel, et kõik kapid lukus oleks, võiks alumisi sahtleid ja kappe ümber tõsta juba selliselt, et vähemalt mõnes kohas asuksid sellised köögitarvikud, mida laps saaks ohutult katsuda ja uurida (nt potid, pannid).
Kui ta hakkab seisma, siis saab ta juba igal söögitegemise korral olla väike abiline – ja see ongi lapse lemmiktöö, sest ta tahab olla meie juures ja osaleda meie tegemistes.
Mida oleks hea oma koju varuda ja miks?
Et väike abiline saaks tegutseda mugavalt ja turvaliselt, peaksime kohandama keskkonna talle sobilikuks. Jah, see on mõni mööbliese juurde – ja kuigi võiks arvata, et saab ju ka ilma, siiski – lapse jaoks on need asendamatu tähtsusega. See on ikkagi ka lapse kodu, ja mis meie jaoks on mõned lühikesed aastad, on tema jaoks terve igavik, kus toimub kõige hüppelisem ja olulisem areng.
Kui laps hakkab stabiilselt seisma, on asendamatu abimees köögipukk ehk piirdega aste. Piirded aitavad kaasa, et laps üle ääre ei astuks ja maha ei kukuks. Selle peal seistes näeb laps, mis toimub köögi tööpinna peal – ja saabki koos meiega süüa teha, kas või igal söögikorral. Suurim töö on muidugi maitsmine! Ja katsumine ning nuusutamine. Varsti saab laps näiteks ka juurvilju kaussi tõsta, aidata pannkoogi tainast segada jpm.
Lisaks sellele, kui vähemalt natukene ruumi on, võiks olla köögis ka väike laud ja toolid. Sest kuigi köögipukk on kasulik, ei asenda turvaliselt kahe jalaga maas olemist miski. Mõtleme, kui ise peaksime iga kord kuskile ronima?! Ruumipuuduse puhul saab teha valiku, kas väike laud või köögipukk. Eriti, kui peres on mitu last, on palju mugavam tegutseda väikese laua ääres.
Üks esimesi asju, mida võiks vaadata, kui kodus on väikelaps, on, et tal oleks ligipääs veele, vähemalt, et ta saaks ise endale joogivett kallata. Aga ideaaljuhul ka koht, kus ta saaks ise käsi pesta, puuvilja või oma tassi loputada. Kõige parem oleks, kui maa peal seistes, halvemal juhul päästab ka aste kraanikausi ees.
Mõni pere ehitabki laste kõrgusel kraanikausi – see võimaldab lastele mugavat veele ligipääsu pikkadeks aastateks. Lihtsam variant on muretseda spetsiaalne veenõu kraaniga. Seda saab panna mõne madalama laua või riiuli peale. Kõige minimaalsem variant, mis ka toimiks, on väike kann veega kandiku peal.
Veel väga oluline keskkonna muutus: lapse enda sööginõud ja söögiriistad – tema taldrikud, kausid, tassid, kahvlid ja lusikad – oleksid talle kättesaadavas kohas. Nii saab ta ise enda eest hoolitseda ning suure rõõmuga toob enda kausi ja viib laua peale. Pisikeste üks esimesi lemmiktöid on nõudepesumasina tühjendamine, ja sealt saab ka juba oma tarvikuid ise õigele kohale viia. Iga asi oma kohas ja igal asjal oma koht! – see on Montessori- ja lapsesõbraliku kodu hüüdlause.
Lapse jaoks saab eraldada mõnd madalamat kappi või riiuli, või toimib ka see, kui tema jaoks on mõni alumine sahtel. Soovitatav on, et lapse sööginõud oleksid algusest peale päris. Päris portselanist taldrik, klaasist joogiklaas, metallist kahvel jne.
Kas lastele päriselt meeldib koristada?
Väikelaps armastab koristamist! Jällegi – see on päris elu ja meie teeme seda iga päev. Ta saab aidata nõudepesumasinat tühjendada ja täita, väga hea meelega pühib lauda, peseb põrandat, hiljem peseb isegi oma taldriku puhtaks – ja seda suurima rõõmuga!
Pole väga raske panna spetsiaalselt lapsele väikest lappi laua pühkimiseks ja muud vajalikku temale kättesaadavasse kohta. Laste lemmiktööriist on väike veeprits – sellega saab mõnusalt pritsida ja pesta nii lauda kui aknaid. Kindlasti võiks lapsel olla oma suuruses hari ja kühvel (ka eraldi väike hari ja kühvel) ja mopp. Lappe saab pärast mõnusalt ka kuivama panna väikese pesuresti peale (pesulõksude kasutamine jällegi on tore peenmotoorika tegevus).
Natukene suurem laps, kui tal vähegi sobilik koht selleks on olemas, naudib tõepoolest oma taldriku puhtaks pesemist – isegi kui kodus on nõudepesumasin, ei asenda see päris kogemust. Seda on eriti meeldiv teha puidust nõudepesuharjaga. Laua saab küürida lauapesu harjaga.
Kõige lastesõbralikumad toidud ja tarvikud
Alguses laps saab aidata tõstmise ja segamisega (tõstab juurvilju kaussi või segab salatit). Vaikselt saab ta teha ka natuke keerulisemaid asju, kuid soovitus oleks kindlasti alustada kõige lihtsamate tegevustega, sest harjutamist vajab nii laps kui meie ise. Tasapisi koos tehes, koos õppides ei teki suurt korralagedust, vaid kasvab eduelamus.
Alustada võiks banaani või meloni (millegi pehme) lõikamisega (lapse esimene nuga võiks olla sakiline köögiviljalõikur – see on parim nuga veel aastaid); smuuti tegemisega (laps saab koorida puuvilju, lõigata natuke väiksemaks ja panna blenderisse, kallata vedelikku juurde). Igasuguse kallamise jaoks on parim, kui eelnevalt kallata lapse jaoks väiksem kogus pisikese kannu sisse. Väikesest kannust kallates saab laps juba varsti väga edukalt hakkama ja ei teki mingit uputust.
Määrimine – laps saab määrida endale leiva peale pehmet võid või hummust.
Üks parimaid peenmotoorika töid on muna koorimine. Lastele meeldib ka muna viilutada spetsiaalse väikese munaviilutajaga.
Õunalõikuriga saab viilutada õuna – lihtsalt vahepalaks või õunakoogi jaoks.
Mahlapressiga saab pressida värsket apelsinimahla.
Vesi on ikka alati laste lemmik – ta saab pesta puuvilju või salatit pisikese sõela abil.
Natuke suuremad (2-3-aastased) lapsed naudivad väga omleti tegemist. Muna saab vispeldada kas vispliga või põnevust annab juurde väike käsimikser. Piima saab kallata juurde jälle pisikese kannuga ja järelvalve all saabki laps väga edukalt ise ka omleti valmis praadida. Kõik selle teeb mugavaks ja võimalikuks väike lapse suuruses pann ja spaatel segamiseks.
Mida suuremad lapsed, seda keerulisemaid retsepte saavad nad ellu viia. Taigna sõtkumine, rullimine (väikese taignarulliga) meeldivad vist kõigile lastele. Veel üks laste lemmiktöö on piparkookide või pirukate munaga pintseldamine (väikese küpsetuspintsliga on see eriti mugav).
Lapsed saavad isegi sünnipäevakooki ise küpsetada – mõõta mugava laste suuruses mõõdukannuga, sõeluda jahu jahusõelaga, ja pisikese riiviga šokolaadi peale riivida. Täitsa oma silikoonist spaatel on ka väga kasulik selleks, et kõik taigen ikka vormi sisse saaks. Koogi kaunistamine on kõige selle lõpus võimalus ennast väga loovalt väljendada.
Kas laste suuruses tarvikud on päriselt vajalikud?
Kuigi lapsed saavad mõnikord hakkama ka täiskasvanute tarvikutega, on väikeste käte jaoks palju mugavamad ja ergonoomilisemad need, mis vastavas suuruses. Ja mis väga oluline – need kutsuvad lapsi toimetama. Lapsed tunnevad ära ja väärtustavad, kui midagi on ka nende pärast tehtud.
Selle asemel, et osta suurt ja uhket mängukööki – oleks palju kasulikum investeerida laste suuruses päris köögi vahenditesse. Lapsed naudivad oma maitsvaid töötulemusi – ise tehtud on ikka kõige paremini tehtud!
Mida veel meeles pidada
Paratamatult tekib alguses rohkem segadust ja koristamist on ka rohkem. Kuigi hea uudis on see, et koristada saab ka üheskoos. Kunagi ei peaks last sundima midagi tegema, vaid pigem peaks toetama tema loomulikku huvi. Meie oma tegudega oleme eeskujuks. Kutsume last nii söögitegemisel kaasa lööma kui ka pärast ära koristama. Siin ongi suureks abiks lastesuuruses koristamisvahendid – oma väikese veepritsija ja päris oma mopiga laps teeb palju innukamalt kaasa.
Ei peaks oma ootusi ka liiga suureks ajama – laps teeb kaasa täpselt nii palju kui ta valmis on. Kõigil lastel ärkab see huvi mingi hetk, ja just siis on oluline seda igal võimalusel toetada.
Kui tal on kogu aeg harjutamise võimalus olemas, siis oskused arenevad pidevalt ning on järjest vähem segadust ja järjest paremad tulemused. Ja siis ühel päeval teatab asjalik 5- või 6-aastane, et tema tahab täiesti ISE algusest lõpuni teha, ja mingit abi ei taha – kuna kõik oskused on tal juba olemas, saabki ta päriselt hakkama. Ja on enda üle nii uhke!
Järjepidevalt lapsi kaasates tahavad nad järjest rohkem ise ühisesse pereellu panustada ja oma kodu eest hoolitseda.
Mõnusat tegutsemist köögis oma väikelastega!
Asnate jagab oma laste tegemisi ja mõtteid austava vanemluse ja Montessori teemadel Instagrami kontol montessorihetked
Artikkel valminud koostöös veebipoega Sirena.ee, kes müüb Montessori-sõbralikke igapäevaelu vahendeid.