Seekord ei räägi me suhkrust, jahust ja maasikavahust ega tiigrist, konnast ja kutsikahännast. Meid huvitab hoopis see, millest on tehtud Montessori lasteaiad ja kuidas neid ära tunda.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kõik Montessori lasteaiad üle maailma on täpselt samasugused, siis vaevalt, et päriselt kahte identset lasteaeda leidub. Asukoht, ruumid, rahalised võimalused, kultuurilised erinevused, ka kliima avaldavad oma mõju, rääkimata sellest, et iga täiskasvanu tahes tahtmata oma isiksusega rühmale mõju avaldab. Kuid need erinevused ei tee ühest Montessori lasteaiast rohkem ja teisest vähem ehtsat lasteaeda. Siiski peaks meeles pidama, et Montessori nimi ei ole kaubamärk, samuti ei ole Montessori meetodit patenteeritud, seega on üle maailma tekkinud kahjuks lasteasutusi, mis kasutavad Montessori nime vaid ärilistel eesmärkidel või mugandavad pedagoogikat sedavõrd palju, et algupärasest vähe alles on. Lisaks on saja aasta jooksul tekkinud ka koolitusvaldkonnas erinevaid koolkondi, osad on Montessori loodud põhimõtetele ja õpetustele kindlaks jäänud, teised jälle tugevalt moderniseerimise ja arendamise teed läinud. Oma silm on kuningas, nii et alati peaks lapsevanem võimaliku lasteaiaga eelnevalt tutvuma. Seda muidugi ka tavalasteaia puhul.
Küll aga on olemas teatud universaalsed elemendid, mis igas Montessori pedagoogika põhimõtete järgi toimivas rühmas leiduvad ja lasteaiast Montessori lasteaia teevad.
- Lähenemisviis
Kogu õppe- ja kasvatustöö põhineb austusel lapse vastu. Lapsega suheldes laskub täiskasvanu füüsiliselt lapse tasemele ja hoiab silmsidet. Kõik tegevused on lapsest lähtuvad, laps osaleb ka tegevuste kavandamisel. Montessori rühmas töötavad täiskasvanud kuulavad last aktiivselt, võtavad tegevusi planeerides arvesse lapse huvid ja arengulised vajadused. Montessori rühma täiskasvanu on pigem lapse kasvu ja arengu suunaja ja toetaja kui klassikalises mõttes õpetaja. Rühmas on kõigile ühised reeglid, mis kehtivad samamoodi ka täiskasvanutele ning milledest alati kinni peetakse.
- Rühm
Montessori rühm on liitrühm, mis koosneb 1-3- või 3-6-aastastest lastest. Rühma komplekteerimisel proovitakse võtta igas vanuses võrdselt nii poisse kui tüdrukuid. Näiteks: kui 3-6-aastaste rühmas oleks kokku 16 last, siis kolmeaastaseid peaks olema neli (kaks poissi ja kaks tüdrukut), samuti nelja-, viie- ja kuueaastaseid lapsi. Päris elus see alati 100% ei õnnestu, kuid kindlasti pööratakse sellele parima rühmadünaamika tagamiseks palju tähelepanu.
Rühma kokkupanek peaks olema püsiv, mis tähendab, et rühmas tegutsevad samad lapsed ja täiskasvanud.
Eraldi eelkoolirühmi Montessori lasteaedades ei ole, kõik koolitee alustamiseks vajalikud teadmised ja oskused omandab laps 3-6-aastaste rühmas tegutsedes.
Montessori eluajal oli rühmas üle 40 lapse ja üks juhendaja. Tänapäeval on rühmad väiksemad ja täpse laste/täiskasvanute arvu rühmas paneb paika seadus. Laste arvu rühmas mõjutab lisaks täiskasvanu/laste suhtele ka füüsiline ettevalmistatud keskkond.
- Õppevahendid
Montessori rühmas peab olema lastele kasutamiseks terviklik Montessori vahendite kogu, mis moodustab olulise osa ettevalmistatud keskkonnast. Vahendid peavad olema lastele kättesaadaval ja Montessori lasteaiad ongi tuntud madalate avatud riiulite poolest. Vahendid peavad olema terved ja puhtad, puuduvaid osasid ei tohiks olla. 3-6-aastaste rühmas on vahendeid igapäevaelu, meelte, emakeele, matemaatika ja kultuuri valdkonnast.
Praha Montessori Instituudi (Montessori Institute Prague) loal kasutatud pildil on näha kuidas riiulite abil on võimalik erinevaid valdkondi teineteisest eraldada, luues siiski ühtse ja harmoonilise terviku. Fotol on näha emakeele ala ning vahendid, taustal matemaatika valdkond. Hoolikalt rullitud väikesed töövaibad ootavad kasutajaid.
Väikeste rühm ning vahendid ei ole mugandatud versioon suurte rühmast ja vahenditest, vaid on täiesti eraldiseisev vahendite ja tegevuste tervik! Simone Davies'i lahkel loal on siinkohal võimalik tutvuda Amsterdamis asuva Jacaranda Tree Montessori väikeste rühma erinevate tegevusalade ja vahenditega. Pange tähele, et poolikut roosat torni või muid suurte rühma meelte arendamise vahendeid rühmast ei leia. 0-3-aastaste rühmas on vahendid jagatud igapäevaelu, keele ja motoorika teema-aladeks.
- Töötsükkel
Igal lapsel on võimalus rühmas segamatult tegutseda. Montessori meetodi oluline osa on pikk töötsükkel (u. 3 tundi), päevakava peab olema loodud seda silmas pidades. Kiirustamine ja lapse tegevuste katkestamine lisavad stressi, seda välditakse teadlikult. Töötsüklisse kuuluvad ka erinevad vahendite esitlused.
Lindsay Palmer on oskuslikult ühe nelja-aastase poisi pika töötsükli viieminutiliseks videoks võlunud:
- Lapsevaatlus
Lapsevaatlus ja pedagoogiline dokumenteerimine on tähtis osa Montessori rühma õppetööst. Nende abil oskavad rühma täiskasvanud vastata iga lapse individuaalsetele arenguvajadustele, suunates ja esitledes uusi tegevusi ja vahendeid.
- Personal
Montessori rühmas peab olema vähemalt üks rahvusvaheliselt tunnustatud montessorijuhendaja diplomiga töötaja, kes vastutab õppe- ning kasvatustegevuse eest. Eesti haridussüsteemis võiks montessorijuhendaja lisaks kindlasti olla ka alushariduse pedagoog ehk lasteaiaõpetaja või erialase koolitusega õpetaja abi.
Kuidas valida oma lapsele sobiv lasteaed?
Kindlasti võiks käia tutvumas nii tava- kui alternatiivpedagoogika põhimõtete järgi tegutsevate lasteaedadega ja valida sobivaim variant. Ehtsasse Montessori lasteaeda on külastajad alati teretulnud. Ka lapsed on külastajatega harjunud. Õppeaasta algusesse ei tasuks tutvumist siiski planeerida, sest siis alustavad rühmades tavaliselt uued lapsed, kes alles uue keskkonna ja sellesse kuuluvate inimestega harjuvad.
Lasteaiaga tutvuv külastaja peaks olema nagu kärbes seinal st. rahulikult istuma ja laste tegevust jälgima. Seetõttu oleks parem tutvuma minna ilma oma lapseta. Kui rühma lapsed tulevad uurima, kes sa oled ja mida lasteaias teed, võiks neile lühidalt vastata, kuid ise lastega kontakti võtmist peaks vältima. Ka rühma juhendajaga ei peaks ilmtingimata kontakti otsima, selle asemel võiks jälgida, mida ta teeb, kuidas ta lapsi vaatleb, nendega räägib, töid esitleb, võimalikke lastevahelisi probleeme lahendada aitab jne. Juhendaja peaks tegelema korraga vaid ühe-kahe lapsega, harvem väikeste rühmadega.
Rühmas peaks olema rahulik õhkkond, mis aga ei tähenda vaikust. Loomulik ja rõõmus jutuvada ning vabalt liikuvad lapsed kuuluvad ehtsasse Montessori rühma. Sunnitud vaikus, passiivsus, karjumine, riidlemine aga mitte. Kindlasti tasuks tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas lapsed omavahel suhtlevad ning oma ümbrusesse suhtuvad.
Kui külastuse ajal tekib küsimusi, tasuks need üles kirjutada ja külastuse lõpus Montessori juhendajalt üle küsida.
Eelkõige tasub lasteaeda valides usaldada oma sisetunnet!
Lõpetuseks veel Building the Pink Tower dokumentaalfilmi tegijatelt kena näide Montessori lasteaiast.