Tänapäeva maailmas on üsna tavaline, et mida varem, seda parem, kes ees, see mees. Pidevalt võisteldakse ja võrreldakse, kes on parem, targem, rikkam, edukam jne. Ja see võistlus saab alguse juba n-ö hällist: lapsevanemad võrdlevad, kelle laps ennem hakkas kõndima, rääkima ...

On leitud, et arengu seisukohalt on lapsepõlv ja just esimesed eluaastad väga suure tähtsusega. Nimelt, lapsed õpivad kergelt ja kiiresti, imavad justkui käsnad enda sisse seda, mis on nende ümber. Maria Montessori avastas seda juba eelmise sajandi alguses ja nimetas vanusevahe 0.–6. aastat, iseäranis aga 0.–3. eluaastat, vastuvõtliku meele (absorbent mind) perioodiks.

Paljud tahavad seda imelist aega kasutada kasulikult, lootes lastele õpetada võimalikult palju. Tänapäeval üritatakse tihtilugu õpetada väikelapsi võimalikult vara lugema, arvutama, tundma värve ja muud taolist ning selleks on välja töötatud mitmeid meetodeid ja vahendeid (sh õpetatakse isegi video või nutirakenduse abil). Kuna montessori pedagoogika on tuntud kui lähenemine, mille abil omandavad lapsed palju akadeemilisi teadmisi üsna varajases eas, siis võiks ju arvata, et seegi julgustab õpetama lugemist ja teisi akadeemilisi oskusi võimalikult vara. Tuleb välja, et mitte.