Köök on üks imeline koht, kus lastel on lõputult palju õppimisvõimalusi. Köök on täis sensoorseid kogemusi, mis on väikelaste jaoks eriti olulised, sest nad õpivad meelte abil: lõhnad, maitsed, erinevad tekstuurid. Köögis on võimalik osaleda pere praktilises ehk igapäevases elus – söögitegemine, koristamine. See arendab nii laste peen- kui üldmotoorilisi oskusi. Köögis ei saa isegi matemaatikata, samuti on see väga hea koht keelearenguks ja sõnavara täiendamiseks.
Toimetamine ja abistamine köögis on oluline praktilise elu osa, mida võiks lastele võimaldada võimalikult vara. Isegi väikesed beebid saavad jälgida, katsuda ja maitsta. Pidevalt köögis toimetamisse kaasata võib last aga sellest hetkest, kui ta stabiilselt seisab (tihti selles vanuses laps ka tahab väga olla vanemate kõrval ja jälgida kõike, mida nad teevad).
Montessorikodudes näeb tihti ühe- ja pooleteiseaastaseid, kes osalevad aktiivselt köögitoimingutes. Ja mida rohkem nad harjutavad, seda osavamad on.
Üks väga kasulik asi on nn õppimistorn või ronimispukk (ingl learning tower). See on piiretega järi või astmeline pink, millel laps saab turvaliselt seista, ulatuda köögitasapinnal toimetama ja võimalus kukkuda on väiksem. Muidugi, saab seista ka lihtsalt astme või tooli peal, aga isegi kui laps seisab stabiilselt ja on sellega harjunud, võib juhtuda, et ta unustab ära, et tool lõpeb ja risk kukkuda on palju suurem.
Selliseid torne on võimalik osta. Aga tööriistade ja materjalide olemasolul pole neid keeruline ka ise teha – lihtsalt ehitada turvaäär juba olemasolevale astmele. Õpetuse, kuidas sarnast pukki ise teha, leiab näiteks siit, siit ja siit.
Kindlasti peaks lastel olema väike laud ja toolid. Just sellise kõrgusega, et oleks mugav. Lapsed võivad ka süüa oma väikese laua taga, täiskasvanu siis istub kõrval või põrandal.
Kui pere soovib süüa koos, siis on head sellised toolid, mida on võimalik panna söögilaua äärde ja hiljem on võimalik muuta nii, et laps saab ise sisse ja välja ronida.
Montessori eristub veel sellega, et me pakume lastele mitte kunsttoidu ja nukunõudega mängukööki, vaid päris väikest kööki või oma köögipinda: päris nõude, erinevate köögitarvikute ja -riistadega, millega laps saab ise süüa teha või aidata. Montessori avastas, et kui lastele anti võimalus valida, eelistasid nad tegutseda päris asjadega mänguasjade asemel.
Sellepärast võib montessorikodudest leida pisikese köögi lastele – see ei pea olema väga uhke või keeruline, aga kui on vähegi natuke ruumi, kuhu võiks väikese kapi või riiuli lapsele panna, siis see on suurepärane. Mõni teeb lapsele isegi oma töötava kraanikausi, päris väikese pliidi ja mini-külmkapi. Aga piisab ka lihtsalt väikesest kapist või riiulist, kus on lapsele sobival kõrgusel tööpind ja koht tema tarvikute jaoks. Lapsele on palju mugavam ja rohkem iseseisvust võimaldav, kui tema enda taldrikud, kausid, tassid, lusikad, kahvlid ja muud taolised tarvikud on kergesti kättesaadavad.
Väikeseid köögitarvikuid pole alati lihtne leida. Aga midagi siiski leiab tavalistest poodidest: väikese kannu, väikeseid (klaasist) klaase, päris taldrikuid ja kausse, väikeseid, aga mugavaid lusikaid ja kahvleid, ja isegi nuge. Samuti näiteks koorimisnuga, taignarull, lõikelaud ja muu taoline.
Kui lastele antakse võimalusi ja mugavad tarvikud, siis on nad palju osavamad, kui arvatakse. Ja isegi 2- ja 3-aastased saavad köögis aidata ja endale väikese snäki ise valmistada.
Toimetanud Elo Säre