Käte pesemine on Montessori rühmas üks populaarsematest igapäevaelu töödest. On ju samas töös koos kaks laste lemmikut, vesi ja seep!
Kätepesu olulisus on meile täiskasvanutele hästi teada. Käte pesemine on tervisekaitse seisukohast kõige tähtsam viis bakterite ja osade viiruste levimise vältimiseks.
Muidugi on kätepesu otsene eesmärk ka Montessori keskkonnas arendada oskust käsi pesta. Laps näeb töö tulemust oma silmaga, mustad käed saavad puhtaks. Kuid Montessori pedagoogikas on igal harjutusel lisaks otsestele eesmärkidele veel kaudsed eesmärgid, oskused, mida laps õpib kogu eluks. Need eesmärgid kokku on põhjus, miks Montessori rühmas kätepesu omaette tööna pakutakse.
Montessori järgi on lapse iseseisvumise toetamine üks tähtsamatest kasvatusülesannetest. Igapäevaelust tuttavad tegevused julgustavad last iseseisvalt tegutsema. Nagu ka teised selle valdkonna harjutused, on kätepesu lihtne ja selge tervik. Kõik töö osad ja vajalikud vahendid on loogilises kasutusjärjekorras lapse jaoks valmis pandud. Kasutusjärjekord on alati suunaga vasakult paremale, see aitab last hiljem kirjutamise suuna omandamisel.
Kätepesu arendab keskendumisoskust ja liigutuste koordinatsiooni. Keskendumisoskus on aga kõige õppimise eelduseks. Kui laps kordab ja harjutab lihtsaid igapäevaseid, kuid samas tähendusrikkaid toiminguid, siis kasvab lapse eneseusk ja algatusvõime. Korduste kaudu lisanduvad ka oskused. Lapse liigutused muutuvad kontrollitumaks ja täpsemaks. Kätepesu töö jooksul kordab laps samu liigutusi seebitamisel, käte kuivatamisel ja kreemitamisel.
Kätepesutöö toetab lisaks peenmotoorika arengule ka üldmotoorilist arengut. Laps käib kõigepealt kannuga kraanist vett toomas, töö lõpus tühjendab pesukausi ämbrisse ja tassib selle minema, proovides seejuures tegutseda nii, et vett põrandale ei läheks.
Mis muud, kui käsi pesema!