11. märtsil 2021 kirjutas Eesti kooliõpilane Natali Mällo artikli, kus unistab teistsugusest koolist. Montessori juhendaja Merike Safka avab vastuskirjas Natalile Montessori kooli põhimõtteid, mis võiksid olla üheks lahenduseks Natali poolt välja toodud probleemile ja küsimustele.
Kallis Natali!
Mis oleks, kui ma ütleks, et me ei peagi ratast leiutama hakkama? Just selline haridussüsteem, nagu sa oma artiklis kirjeldad ja mille järele igatsed, on tegelikult juba olemas. See pole isegi mitte noor ja roheline, vaid on maailmas kasutusel olnud juba üle 100 aasta.
- Juba esimesest eluaastast alates julgustame lapsi omale ise tegevust valima: alguses pakutakse kaht varianti, hiljem on valikuvõimalusi rohkem. Sellise harjumusega lapsed on piisavalt iseseisvad ning eneseteadlikud, et kooliteed alustades ise valida, mida ja kuidas õppida. Koolipingid meil puuduvad. Õpilased võivad õppida kas laua taga või põrandal; istudes, kükitades või seistes; õues või toas; klassiruumis või mõnes muuseumis; neil on vabadus ringi liikuda ja terve koolipäeva jooksul omavahel suhelda.
- Koolinädala lühendamisest pole meie kooli lapsed eriti huvitatud, kuna neile meeldib koolis käia. Meie õpperuumid on sisustatud imeliste looduslikust materjalist, atraktiivsete õppevahenditega, mida iga laps võib pärast õpetaja tehtud esitlust oma äranagemise ja ajagraafiku järgi kasutada ja tundma õppida, et nendega matemaatikat, keelt või geograafiat õppida just täpselt nii kaua, kuni tal huvi on.
- Me ei pane hindeid, meil pole eksameid ega koduseid ülesandeid, nii et lastel on pärast kooli aega igasuguste hobidega tegeleda. Klaverimängu (kõrvaklappidega), joogat, malet või kirjutamist saavad nad muidugi kooliski harjutada, aga näiteks võitluskunstile või mõnele muule harrastusele, mis võib-olla teisi rohkem segaks, võivad nad pühendada siis kõik õhtutunnid. Vanusest hoolimata käivad meie noored ka iga päev õues. Ilusa ilma puhul on lõunasöök õues ja siis on vaba aeg: kes ehitab endale okstest onni, kes kaevab sügavat auku, kes mängib korvpalli jne. Õpetaja valimisega ei saa ma kahjuks aidata, sest üks ja sama õpetaja on lastega 3–6 aastat. Selle aja jooksul jõuab õpetaja kõigi oma lastega tugeva sideme luua, mis viib selleni, et õpetaja on austatud ja armastatud: teda kallistatakse ja ta õlal nutetakse, talle räägitakse nii muredest kodus (mu kass läks kaduma) kui ka marraskil põlvest. Talle tuuakse ka ta veepudel kätte (kui lapsed märkavad, et õpetaja pole juba paar tundi midagi joonud või kui ta hääl ohtlikult kahisevaks muutub) või küsitakse, kas võib talle teed või kohvi teha. (Külalisi ootab samasugune vastuvõtt ja ka lapsed ise võivad endale teed teha, kui soovi on.)
- Üks meie kooliastme (6–18-aastased) eripärasid on see, et lapsed otsivad ise välja professionaale, kes just neid huvitavat eriala eriti hästi tunneksid. Internetiotsingu järel helistavad nad nii muuseumitesse, ettevõtetesse kui ka ülikoolidesse, et leida täiskasvanuid, kes on oma ala meistrid. Kui õige inimene leitud, siis lepitakse temaga kokku koht ja aeg ning otsitakse välja kas bussiajad või palutakse mõnel lapsevanemal lapsi sinna kohtumisele sõidutada. Osalevad need lapsed, kel on asja vastu huvi, enamasti väikestes rühmades.
Mis koolist ma siin siis kirjutan? Selliseid Montessori koole on maailmas umbes 22 000. See vastus siin põhineb minu enda isiklikul kogemusel. Ma olen AMI (Rahvusvaheline Montessori Assotsiatsioon) diplomiga Montessori juhendaja ja õpetanud ühes ja samas Montessori koolis USAs nii koolieelikuid (3–6a) kui ka koolilapsi (6–12a) viimased 16 aastat. Montessori koolides on õppinud sellised väljapaistvad isikud nagu näiteks Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Gabriel García Márquez, Amazoni rajaja Jeff Bezos, Google’i asutajad Sergey Brin ja Larry Page, Wikipedia asutaja Jimmy Wales, kunstnikud Joshua Bell, Yo-Yo Ma, George Clooney, Dakota Fanning jne. Montessori haridus innustab iseseisvust ja ettevõtlikkust, ise õppimist ja enese arendamist, loomingulist mõtlemist, uudishimu ja enesekindlust (sh julgust teha vigu, nendest õppida ja püstipäi edasi sammuda) ning teadlikkust oma võimetest ja vajadustest.
Ja sul on õigus: juba üle 100 aastat tagasi avastas Maria Montessori, et lapsed õpivad ilma kontrolli ja surveta, et neil on sisemine tung õppida ja ennast arendada.
Ma võiks veel pikalt rääkida Montessori õppe eelistest: individuaalne lähenemine, ettevalmistus eluks, iga õpilane õpib oma tempos, huvidest lähtuvalt jne. Juhendajana õpetati mind iga last individuaalselt jälgima: milleks ta valmis on, mis teda huvitab, millega tal raskusi on jne.
Mis oleks, kui kuulaks last?
Montessori pedagoogika on jõudnud ka Eestisse, sellel aastal on avatud esimesed autentsed Montessori lasteaiarühmad ning Eesti Montessori Ühingu eestvedamisel tehakse ettevalmistusi kooliklassi avamiseks 2022. aastal.
Selleks et sellised koolid Eestis reaalsuseks saaksid, on vaja just sinu moodi märkajaid, kes julgevad avalikult muutust soovida ja usaldada lapsi, teadust ning teiste riikide 100-aastast praktikat.
Nii et Natali, võib-olla on hilja sinu enda haridusteed muuta, aga kui sul on eales olnud soovi õpetada, siis soovitan soojalt otsida võimalusi Montessori juhendaja kutse omandamiseks, et vähemalt oma noorematele õdedele ja tulevikus veel paljudele lastele teistsugust koolikogemust võimaldada.
Loe Montessori pedagoogika kohta lisa Eesti Montessori Ühingu kodulehel.
Kui tunned huvi Montessori juhendaja ameti vastu, küsi nõu Eesti Montessori Instituudist.