Maria Montessori nägemus arengupsühholoogiast avaneb nelja arenguetapi kaudu (ingl k 4 planes of development). Etapid hõlmavad endas inimese terviklikku arengut sünnist täiskasvanueani.
Aastatepikkuse lapsevaatluskogemuse põhjal jõudis Montessori veendumuseni, et iga inimene läbib oma arengus neli teineteisest selgelt eristuvat etappi. Igas staadiumis on laps või noor huvitatud eri toimingutest, mis just sel ajajärgul tema õppimist toetavad ja arenguvajadustele vastavad. Õppimine põhineb lapse enda loomulikul teadmisjanul ja meie ülesandeks on luua igal arenguetapil selline õpikeskkond, mis lapse või noore vajadustele vastab. Laps on aktiivne osaline, täiskasvanu aga toetaja rollis.
- Varane lapsepõlv (0–6 aastat), mille jooksul luuakse põhi kogu isiksusele. 0–3-aastase lapse füüsilist ja psüühilist arengut ei ole võimalik eraldiseisvana käsitleda, füüsiline areng järgneb psüühilisele. 3.–6. eluaastal tõuseb esile füüsilise iseseisvumise tähtsus.
- Eluaastad 6–12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega.
- Eluaastad 12–18 on sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise aeg.
- Eluaastad 18–24 on psüühilise iseseisvumise aeg, mil kinnistub kõik eelnevatel etappidel omandatu.
