“Supposing I said there was a planet without schools or teachers, where study was unknown, and yet the inhabitants – doing nothing but live and walk about – came to know all things, to carry in their minds the whole of learning; would you not think I was romancing? Well, just this, which seems so fanciful as to be nothing but the invention of a fertile imagination, is a reality. It is the child's way of learning.

(Maria Montessori, The Absorbent Mind)

Tove Jansson kirjeldab oma jutustuses ”Nähtamatu laps”, mis juhtub lapsega, keda ei panda tähele ega armastata - ta kaob, muutub nähtamatuks. Nii juhtub ka lapsega, keda ei kuulata, kellega ei räägita ja kelle arvamustel pole tähtsust. Lapse loomulik areng häirub ja ta ei saa osa rikkast keelemaailmast. Keel aga on inimese liigiomane eneseväljendus- ja suhtlusvahend.

Järgnevalt ülevaade lapse keele arengust montessoripedagoogika järgi.

Maria Montessori nägemus arengupsühholoogiast avaneb nelja arenguetapi kaudu (4 planes of development). Etapid hõlmavad endas inimese terviklikku arengut sünnist täiskasvanueani.
Aastatepikkuse lapsevaatluskogemuse põhjal jõudis Montessori veendumuseni, et iga inimene läbib oma arengus neli teineteisest selgelt eristuvat etappi. Igas staadiumis on laps või noor huvitatud eri toimingutest, mis just sel ajajärgul tema õppimist toetavad ja arenguvajadustele vastavad.

Montessori pedagoogika on kasvatus- ja õpetusmeetod, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina. Meetod põhineb lapse enda loomulikul arengul ja teadmisjanul. Kõik tegevused on lapsest lähtuvad, eesmärgiks iseseisvumise toetamine ja arendamine. Lapsest lähtuvad tegevused ei tähenda seda, et laps võib teha, mida iganes tahab, vaid seda, et kasvukeskkond vastab tema arenguvajadustele ning tal on selle raames vabadus iseseisvalt tegutseda.