Meeltevahenditest

Meeltevahenditest

Meelte abil kogeb laps ümbritsevat maailma, õpib aistinguid tajuma, liigitama ja mõtestama. Meelte arendamise ja täiustamise perioodil (0–5 a) pakuvad lapsele suurt huvi erinevad värvid, kujud-vormid, hääled, lõhnad, maitsed, laps võrdleb, otsib sarnasusi ja erinevusi. Meeltevahendid on loodud just sellele huvile ja arenguvajadusele vastama.

Montessoriteooria kohaselt on meeltevahendid lapsele justkui võtmed maailma. Iga montessorivahend peidab endas mitmeid erinevaid otseseid ja kaudseid õpieesmärke. Nende vahendite abil saab laps kogemusi kõigi viie meele osas, kuid ka keele, matemaatika, geomeetria, kirjutamise ja lugemise, kultuuri ja praktiliste elu osas. Meeltevahendid avavad lapsele ukse ka kaunite kunstide maailma.

"The senses, being explorers of the world, open the way to knowledge. Our apparatus for educating the senses offers the child a key to guide his explorations of the world, they cast a light upon it which makes visible to him more things in greater detail than he could see in the dark, or uneducated state."

Maria Montessori: The Absorbent Mind

Heaks näiteks on üks montessorivahendite “sümbolitest”, meeltevahenditest esimene, millega laps tutvub: roosa torn.

 

Võib ju tunduda, et mis selles tornis nii erilist on - laps laob lihtsalt kuupe teineteise peale…

Aga kui lähemalt uurime, siis roosa torniga töötades:

  • lapse nägemismeel teravneb, laps õpib iga järgmist kuupi eelneva peale asetades visuaalselt eristama ½ cm (mis äärtest vabaks jääb);
  • laps tutvub kaudselt matemaatiliste mõistetega nagu kümnendsüsteem, geomeetria, ruumala. Roosa torn koosneb kümnest kuubist, väikseim 1cm³ ja suurim 1000cm³. Torn pakub kätega kombitava kogemuse geomeetrilisest jadast;
  • laps tunnetab kuupide kaalu muutumist, suurim kuup kaalub 1000 korda rohkem kui väikseim kuup;
  • lapsel on võimalik rahuldada oma loomulikku liikumisvajadust: laps kannab ükshaaval kuubid vaibale, liikudes kümme korda edasi ja tagasi. Torni ehitades peab laps hindama, mis järjekorras kuupe laduda: arenevad ka lapse keskendumis- ja otsustusvõime;
  • laps harjutab torni ehitades peenmotoorikat, väikseima kuubi torni tippu asetamine pole sugugi mitte lihtne.

AMI videos töötab laps roosa torniga:

Meeltevahendid on konkreetsed vahendid, milles sisaldub ka abstraktne dimensioon, selle kohta kasutatakse terminit “materialized abstractions”. Kuna lapse abstraktne mõtlemisvõime on veel suhteliselt piiratud, pakuvad konkreetsed vahendid lapsele võtme, mille abil avaneb uks abstraktsete mõistete maailma.

Meeltevahendite üks tähtsamatest eesmärkidest on toetada keskkonnast vastuvõetud infokildude ja muljete mõistmist, olla abiks nende liigitamisel ja korrastamisel.

 

Meeltevahendid muutuvad lihtsast keerulisemaks. Vahendite esitlemist lapsele alustatakse lihtsamatest vahenditest ja lapse kasvades ning arenedes jätkatakse järjest keerulisematega. Näiteks esitleme lapsele kõigepealt binoomkuupi ja kui ta on sellega erinevatel viisidel töötanud, võime trinoomkuubiga edasi minna. Alloleval fotol on silindriplokk silindritega ning tagareas hilisem materjal värvilised silindrid. Värviliste silindrite järjestamise raskusaste on suurem, abiks pole enam vigade kontrollina toimivat plokki. Et laps võiks antud tööd teha, peab ta nägemismeel juba sellevõrra rohkem teravnenud olema.

Vahendid muutuvad üldisest järjest spetsiifilisemaks, näiteks alustatakse värvikarpidega kõigepealt põhivärvidest (sinine, punane, kollane), seejärel tulevad sekundaarvärvid (roheline, oranz ja lilla) ja siis roosa, hall, must, valge. Samad värvid korduvad ka näiteks emakeelevahendites ning metallkujundite töös kasutatavates värvipliiatsites (ja nende topsides). Alles seejärel tutvub laps erinevate värvitoonidega.

Vahendites on kõigepealt selged erinevused (näiteks suur, väike) ja hiljem muutuvad need omadused sarnasemaks (näit. teineteisega peaaegu identsed kangamaterjalid). Kõigepealt otsib laps kontraste, seejärel paarilisi ja hiljem järjestab.

Montessori keskkonnas kasutatavad meeltevahendid on jagatud meelte järgi rühmadesse, seega on vahendeid nii nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maistmis- kui ka kompimismeele arendamiseks. Montessori meeltevahenditele on omane see, et korraga arendatakse vaid ühte meelt ja uuritakse ühte omadust. See tähendab, et igas vahendis on ainult üks muutuja (näiteks pikkus). Iga meele arendamiseks on omad vahendid. Korraga ei käsitleta näiteks värve ja hääli.

 

Lapsele meeltevahendeid esitledes peaks kindlasti liigset rääkimist vältima, et lapse tähelepanu püsiks tegevusel. Täiskasvanu liigutused peavad olema läbimõeldud, esitluses ei tohiks olla üleliigseid või tarbetuid liigutusi, mida laps omakorda kordab.

Vahendite esitlused jagatakse viieks etapiks, mis on ühtlasi ka lapse õppimisprotsessi etapid:

  • Esitlus
  • Harjutused
  • Keel (kolme-etapiline õpetus ehk three period lesson)
  • Mängud
  • Lapse enda katsetused