“Supposing I said there was a planet without schools or teachers, where study was unknown, and yet the inhabitants – doing nothing but live and walk about – came to know all things, to carry in their minds the whole of learning; would you not think I was romancing? Well, just this, which seems so fanciful as to be nothing but the invention of a fertile imagination, is a reality. It is the child's way of learning.
(Maria Montessori, The Absorbent Mind)
Lapsi jälgides pani Montessori tähele, et iga lapse arengus on ajajärke, mil lapsel on loomulik huvi ja ta on eriti vastuvõtlik selliste oskuste ja teadmiste omandamisele, mis talle arenguliselt tähtsad on. Montessori kutsus neid tundlikeks perioodideks (sensitive periods). Tundlikud perioodid on universaalsed mööduvad ajajärgud 0–6 aastase lapse elus, nende ajal toimub õppimine justkui mängeldes, ilma igasuguse pingutuseta. Laps kordab tegevusi innukalt ja tihti võimegi vaid üllatunult tõdeda, kui kiiresti laps on ühe või teise oskuse omandanud. Kui arenguline eesmärk on saavutatud, siis teatud eriline tundlikkus kaob. Meie näeme seda nii, et lapse huvi ühe tegevuse vastu kaob sama järsult, kui see tekkis. Seega on need perioodid kõigil lastel erineva pikkuse ja intensiivsusega. Tähtis on teada, et tundlikkus kaob ka juhul, kui lapsel puudub võimalus teatud tundlikus staadiumis arengulist eesmärki täita (õppida). Hiljem on seda oskust võimalik küll omandada, kuid siis nõuab see juba teadlikku pingutust ja tööd.
Sensitiivsed perioodid on osaliselt kattuvad. Vastuvõtlik meel ja loomulikud soodumused (tendencies) juhivad lapse arengut, sensitiivsed perioodid aga aitavad lapsel oma tähelepanu ja huvi teatud arenguliste eesmärkide saavutamisele koondada.
Kuidas võime me kasvatajatena neid tähtsaid ajajärke ära tunda ja lapse arengut toetada?
- Lapse tegevustele keskendudes märkame tärkavat huvi erinevate asjade vastu ja võime sellele koheselt vastata.
- Pakkudes lapsele võimalusi vabalt tegutseda.
- Õpetades lapsele kombeid ja reegleid, et laps võiks võimalikult iseseisvalt ja turvaliselt nii kodus kui väljaspool kodu asju ise uurida ja proovida, teistega suhelda ning õppida.
- Vältides lapse tegevustele vahelesegamist või üleliigset abi pakkumist.
- Toetades lapse aktiivsust ja julgustades teda maailma avastama!
Montessori jagas tundlikud ajajärgud järgnevalt:
- Keele arengu tundlik periood, 0–6 aastat (sensitive period for language) on tundlikest perioodidest üks pikemaid ja intensiivsemaid. See algab palju varem, kui laps ise rääkima hakkab. Kõigepealt õpib laps ära tundma erinevaid hääli, seejärel häälikuid ja hiljem terveid sõnu. Keele arengu tundlikul perioodil õpib laps vaevata oma emakeele ning ka võõraste keelte õppimine on sel ajajärgul lihtne. Täiskasvanu eeskuju on nii sõnavara kui ka õigekeele ja suhtlema õppimise seisukohalt väga tähtsas osas.
- Meelte arendamise ja täiustamise periood, 0–5 aastat (sensitive period for refinement of senses) Kogu keskkonnast vastuvõetav info vahendub meile meelte kaudu. Mida terasemad on meie meeled, seda rikkam on meie elu. Montessori ütles meelte arendamise vahendite kohta, et need on lapse jaoks võtmed maailma. Meelte täiustamise perioodil saab laps kõigepealt meelte abil esimesed kogemused ümbritsevast maailmast, seejärel õpib isikliku kogemuse kaudu aistinguid tajuma, liigitama ja mõtestama. Meelte arendamise vahendid on loodud nii, et korraga arendatakse vaid ühte meelt ja uuritakse ühte omadust (näiteks värv või kuju, kuid mitte mõlemad korraga). Last huvitavad erinevad värvid, kujud-vormid, hääled, lõhnad, maitsed, ta võrdleb, otsib sarnasusi või erinevusi. Meeled arenevad ja täiustuvad. Meelte areng on aga omakorda aluseks mõtlemise arengule.
- Huvi väikeste esemete vastu, 1–2 aastat (the small child’s interest in small objects) See periood on vist küll kõigile väikelaste vanematele tuttav. Laps leiab põrandalt väiksemagi prügikübeme või peatub õues jalutades suure uudishimuga uurima tillukest kivi või sipelgat. Külas olles ei huvitu laps mitte mänguasjadest, vaid hoopis riiulil olevatest nipsasjakestest jne. Väikesed esemed, erinevad detailid ja mustrid pakuvad lapsele sel perioodil vastupandamatut huvi. See tundlik periood on seotud korra loomise tundliku perioodiga ja need koos aitavad lapsel ümbritsevat maailma teadvustada ja selles orienteeruda.
- Korrastamise periood, 1–3 aastat (sensitive period for order) Korras keskkond ja kindel päevarutiin on lapsele sel perioodil väga olulised. Püsiv ja turvaline keskkond loob turvatunnet ja toetab lapse iseseisvumist. Last huvitavad erinevate tegevuste edenemise etapid ja nende järjekord. Näiteks söömise või magamamineku juurde kuuluvad korduvad toimingud on lapsele väga tähtsad, samuti see, et asjad oleksid omal kohal. Kord ümbritsevas keskkonnas aitab kaasa lapse meele korrastatusele ja seeläbi ka isiksuse arengule. Laps naudib sel perioodil oma ümbruse eest hoolitsemist ja õpib kiiresti näiteks mänguasjade omale kohale viimise, kui on mängimise lõpetanud (täiskasvanu väikese abi ja suunamisega ;). Sel perioodil on enda järel koristamine lapse jaoks omane ja loomulik, hiljem aga enam mitte nii väga. Samuti õpib laps sel perioodil erinevaid esemeid ettevaatlikult käsitsema, kui talle selleks vaid võimalusi antakse.
- Motoorse arengu ja liikumise periood, 1–4 aastat (sensitive period for movement) Laps liigub juba esimese eluaasta jooksul palju ja õpib käima umbes aasta vanuselt. Motoorne ehk liigutuslik areng hõlmab endas üldmotoorika (kontrolli oma keha üle), lihaste koordinatsiooni, tasakaalu, ruumitunnetuse, peenmotoorika jm arengu. Kõigepealt õpib laps kasutama suuri lihaseid ja tegema terviklikke liigutusi (üldliigutuslik areng), seejärel peenmotoorilisi ja täpsemaid liigutusi haaramisest pintsetihaardeni. Koordinatsiooni arenguks on ühtviisi oluline nii jäme- kui peenmotoorika areng. Montessori on öelnud, et käsi on mõistuse tööriist ning mõte ja tegevus on sama asja kaks poolt.Liigutuste ja liikumise abil saame väljendada oma sisemist maailma. Antud perioodil jaksab laps kõndida pikki vahemaid ja teeb meelsasti suurt füüsilist pingutust ja täpsust nõudvaid toiminguid (näiteks tooli tõstmine ja liigutamine, kandikul olevate esemete või veeämbri kandmine jmt).
- Sotsiaalsete oskuste (head tavad) periood, 2,5–5(6) aastat (sensitive period for understanding manners and courtesies) . Montessori järgi loovad head käitumistavad ja nende rakendamine igapäevaelus aluse lapse sotsiaalsetele oskustele. Kombekasvatuse abil toetatakse lapse sotsiaalsete oskuste arengut. Laps on sel perioodil väga huvitatud oma kultuuri kommetest. Samuti on sotsiaalsete oskuste tundlik periood lähedalt seotud keelelise ja motoorse arenguga. Sotsiaalsed oskused ei tule iseenesest, need on aega, harjutamist ja tuge nõudvad oskused. Lapse eeskujuks on kõik täiskasvanud, kellega ta kokku puutub ning samuti teised lapsed. Kahe ja poole aastane laps on huvitatud suhtlusest eakaaslastega (kui varem on ühised mängud olnud pigem kõrvuti ühise mänguasjaga mängimise tasemel) ja ta on valmis toimima rühma liikmena.
"A child learns to adjust himself and make acquisitions in his sensitive periods. These are like a beam that lights interiorly or a battery that furnishes energy. It is this sensibility which enables a child to come in contact with the external world in a particularly intense manner. At such a time everything is easy; all is life and enthusiasm. Every effort marks an increase in power. Only when the goal has been obtained does fatigue and the weight of indifference come on.When one of these psychic passions is exhausted another area is enkindled. Childhood thus passes from conquest to conquest in a constant rhythm that constitutes its joy and happiness."
Maria Montessori , The Secret of Childhood