Maria Montessori nägemus arengupsühholoogiast avaneb nelja arenguetapi kaudu (4 planes of development). Etapid hõlmavad endas inimese terviklikku arengut sünnist täiskasvanueani.
Aastatepikkuse lapsevaatluskogemuse põhjal jõudis Montessori veendumuseni, et iga inimene läbib oma arengus neli teineteisest selgelt eristuvat etappi. Igas staadiumis on laps või noor huvitatud eri toimingutest, mis just sel ajajärgul tema õppimist toetavad ja arenguvajadustele vastavad.
Õppimine põhineb lapse enda loomulikul teadmisjanul ja meie ülesandeks on luua igal arenguetapil selline õppekeskkond, mis lapse või noore vajadustele vastab. Laps on aktiivne osaline, täiskasvanu aga arengu toetaja.
Arenguetappe on neli ja iga etapp jaguneb omakorda kaheks.
0–6 aastat
Esimesed kuus eluaastat on tohutusuur füüsilise ja psüühilise arengu aeg lapse elus. Montessori järgi on esimene arenguetapp kriitilise tähtsusega, sel perioodil moodustub kogu isiksus. Kuni kolmeaastase lapse füüsilist ja psüühilist arengut ei ole võimalik eraldiseisvana käsitleda, füüsiline areng järgneb psüühilisele arengule. Lapse füüsiline areng on terviklik, ta areneb pealaest jalataldadeni. Lapse immuunsüsteem on nõrk ja esimese arenguetapi jooksul võibki laps tihti haigestuda.
0–3-aastane laps võtab lakkamatult ümbritsevast keskkonnast infot vastu. Õppimine ei ole teadvustatud vaid toimub justkui iseenesest, seda eelkõige tänu vastuvõtlikule meelele. Laps omandab keele ning erinevaid kognitiivseid ja motoorseid oskuseid.
Esimese arenguperioodi teise poole märksõnadeks on "Mina ise!". 3.–6. eluaastal on esiplaanil lapse füüsiline iseseisvumine. Laps kinnistab ja täiustab esimese kolme eluaasta jooksul õpitud motoorseid oskuseid ja meie vastutusel on pakkuda lapsele tema arengutasemele vastavaid iseseisvaid tegevusi ja liikumisvõimalusi. Füüsilise arengu seisukohalt on tähtis anda lapsele võimalusi oma jõudu proovile panna, lastes tal näiteks raskeid esemeid tõsta ja kanda ning pikki vahemaid kõndida. Montessori nimetas seda maksimaalseks pingutuseks (maximum effort).
Lapse tegutsemine ja õppimine muutub teadvustatumaks ja sihipärasemaks. Last huvitavad oma kultuuri kombed ja see ongi parim aeg lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamiseks.
3–6-aastane väikelaps on konkreetne mõtleja ja õpib kõige paremini selgete käegakatsutavate vahendite abil.
6–12 aastat
Eluaastad 6–12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega. Teise arenguetapi jooksul arendab laps edasi esimesel arenguetapil õpitut. Ta omandab teadmisi ja oskusi esimese etapiga võrreldes aeglasemalt, aga samas stabiilsemalt. Teise arenguetapi jooksul toimub lapses tähtis seesmine muutus. Laps muutub sotsiaalsemaks, huvitub rohkem sõpradest ja maailmast väljaspool kodu.
Mõtlemine muutub abstraktsemaks ja laps esitab küsimusi erinevate nähtuste kohta. Miks, kuidas ja millal on küsimused, millele laps teise arenguetapi jooksul vastuseid otsib.
12–18 aastat
Kolmas arenguetapp märgib lapsepõlve lõppu, lapsest saab noor. See on aeg kui noor õpib ja harjutab sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvust. Montessori kirjeldab nii mõneski osas kolmandat arenguetappi esimese sarnaseks. Noor on enesekeskne, tema kasv on kiire ja intensiivne. Noorel on tugev vajadus eemalduda kodust ja vanemate autoriteedist. Oma identiteedi ja sotsiaalse staatuse otsimine ja leidmine on kolmanda arenguetapi tähtsaimad eesmärgid.
18–24 aastat
Eluaastad 18–24 on psüühilise iseseisvumise aeg, mil kinnistub kõik eelnevate etappide jooksul omandatu. Noorukist saab täiskasvanu. Kolmandal arenguetapil loodud sotsiaalsest indiviidist saab neljanda etapi jooksul täisväärtuslik ühiskonna liige. Noor täiskasvanu mõistab oma rolli maailmakõiksuses.
Montessori kirjelduse järgi võib arenguetappe näha kui uuestisündimiste tsüklit. Minul tekkis siinkohal seos liblika arenguga. Kõigepealt on meil muna, kust koorub soodsatel tingimustel röövik, keda omakorda võiksime võrrelda teadmisjanulise ja õpihimulise lapsega. Arenguetapi esimest poolt iseloomustab intensiivne õppimine ja kiire areng. Teisel poolel areng stabiliseerub ja seisneb rohkem esimesel poolel õpitu kinnistamises ja kordamises ning analüüsimises ja isiklike tähenduste loomises. Seda teist poolt võiks võrrelda liblika nukuperioodiga. Areng pole nii silmatorkav kui röövikuperioodil, ometi on seegi periood arenguliselt väga tähtis. Tsükli lõpus koorub nukust kaunis liblikas. Nagu laps või noor, kes on saanud kasvuks ja arenguks vajalikud tingimused.
Järgmisel arenguetapil on juba teised ja uued eesmärgid, mida väike inimene sihikindlalt omandama asub ...
"I have found that in his development, the child passes through certain phases, each of which has its own particular needs. The characteristics of each are so different that the passages from one phase to the other has been described by certain psychologists as 'rebirths'."
– Montessori. Four Planes of Education –