Sattusin lugema üht hiljuti avaldatud uuringut, kus toodi välja, et need inimesed, kes olid lapsepõlves käinud Montessori koolides, on oma hilisema eluga märksa rohkem rahul kui need, kellel puudus kokkupuude Montessori keskkonnaga.
Maria Montessori austust ja hoolivust propageerivad põhitõed on eriti olulised tänapäeva rahutus maailmas. Ega meie haridusminister Liina Kersna ilma asjata tsiteerinud oma kõnes Montessorit, öeldes et: “Kui me õpetame lastele koostöös tegutsemist ja solidaarsust, siis ühtlasi õpetame me neile rahus elamist.”
Maria Montessori sai üle 100 aasta tagasi aru, et rahu püsib, kui me panustame oma lastesse. Seega kõik algab kodu ja kooli koostööst.
USAs, Virginia ülikoolis läbi viidud uuringus vaadati Montessori pedagoogika mõju täiskasvanu heaolutundele tema edaspidises elus. Uuringu viis läbi psühholoogide meeskond, keda juhtis dr Angeline S. Lillard, kes on pikaajaline Montessori-uurija. Tulemused avaldati Frontiers in Psychology ajakirjas 25. novembril 2021. a.
Uuringu tulemusi kajastati ka ajakirjas Forbes.
Uuringus osales ligi 2000 erivanuses inimest, kellest üks osa oli käinud Montessori lasteasutuses ja teine tavalasteasutuses. Küsitluses paluti hinnata nelja kriteeriumit - üldine heaolu, sotsiaalne ja tööalane kaasatus, sotsiaalne usaldus ja enesekindlus.
Küsitluses tuli välja, et peaaegu kõik Montessori pedagoogikaga kokkupuutunud inimesed olid oma eluga rohkem rahul kui need, kel kokkupuude puudub. Mida kauem oldi Montessori koolis õppinud, seda kõrgem oli ka heaolutunne.
Heaolu ja õnnetunne, ehk see, kuidas inimesed ise tunnetavad oma elu, mõjutavad aga otseselt meie tervist, võimekust tööl hakkama saada, pikaealisust, sotsiaalset käitumist ja suhteid.
Põhjuseks, miks Montessori koolide kasvandikud enda heaolu paremaks hindavad kui tavakoolide omad, peitub mitmes aspektis:
1. Montessori pedagoogika toetab iseseisvust ja sihikindlust - lapsed valivad oma tegevusi ise, arendavad sellega oma otsustusvõimet ja tunnetavad seeläbi ka vastutust millegi lõpuleviimise eest.
2. Mõtestatud tegevus - kõikidel tegevustel on kindel eesmärk, mille läbi laps mingi oskuse või teadmise omandab. Montessori rühmas ja klassiruumis ei ole juhuslikke mänguasju.
3. Sotsiaalne stabiilsus ja ühtekuuluvustunne - üks õppeetapp kestab kolm aastat, mille jooksul kujunevad stabiilsed ja teineteist austavad suhted nii kaaslaste kui ka õpetajatega. Õpitakse teineteiselt ja toetatakse üksteist õppimisel.
Tulemuseks on terviklik inimene, kes teab oma väärtust ning seda, kuidas jõuda sihile, kes austab teisi olenemata soost, rassist, vanusest või elatustasemest ning hoolib sellest, mis ta ümber toimub.
Maria Montessori poolt välja töötatud meetod on üks tuntumaid ja kõige kauem kasutusel olnud alternatiivpedagoogikaid maailmas ning vajaks kindlasti edasi uurimist, näiteks milline on selle mõju erinevates elanikkonna gruppides või võrreldes teiste õppemeetoditega. Samas kasutatakse juba praegu paljusid Montessori pedagoogika põhimõtteid erinevates lasteasutustes õpikeskkonna parandamiseks - nagu näiteks lapse jaoks ettevalmistatud keskkond, austus lapse kui isiksuse vastu, kiusamisvaba keskkond, hoolivus kaaslaste suhtes.
