Pean alustama täpselt samade sõnadega, millega üht teist postitust: Eestis ei ole Montessori lasteaedade valikut (...). Seega ei jää midagi muud üle, kui kasutada Montessori lähenemist kodus.
Eestikeelseid blogisid ja lehekülgi, kus keegi kirjutaks sellest, kuidas järgib Montessorit kodus oma lastega (nn Montessori koduõpe), on vähevõitu. Samas kui otsida inglise või muus keeles, siis leiab selleteemalisi kirjutisi lõputult palju. Inimesed kasutavad Montessori lähenemist kodus mitmel põhjusel: kas piirkonnas polegi Montessori lasteaeda (nagu meil Eestis) või käib kohamaks vanematele üle jõu või on võimalik oma lastega kodus olla ja ise neid õpetada. Aga Montessori pedagoogika kasutamine kodustes tingimustes on kindlasti võimalik ja võib olla suurepäraseks kogemuseks nii lapse kui ka lapsevanema jaoks.
Kuidas see välja näeb, kui koju pole võimalik osta kõiki vahendeid, täiskasvanul pole (enamasti) Montessori haridust ja üleüldse tundub päris võimatu luua täpselt sellist keskkonda, nagu pakub Montessori lasteaed? Mõni arvab isegi, et see polegi kodus võimalik. Mina aga arvan, et on, ja kuigi kodune keskkond pole kunagi päris koolikeskkonna moodi, võib see olla isegi eeliseks.
Minu valikuks on oma last (kes paari kuu pärast saab 3-aastaseks) kasvatada kodus ja nüüdseks juba ütlen, et teen Montessori koduõpet. Et see võimalik oleks, on mingid põhiteadmised Montessori meetodist kindlasti vajalikud, ei piisa ainult mõnest artiklist või siit-sealt loetud postitusest. Kui lugeda mõnda Maria Montessori enda raamatut, tekib juba teooriapõhi. Kasuks tuleks kindlasti ka mõni online-kursus, need on viimasel ajal populaarsust kogunud. Ise olen osalenud 2,5–6-aastaste laste Montessori koduõppe e-kursusel (soovitan: Child Development Institute of Redwoods, Homeschooling, ages 2,5-6).
Nagu varemgi olen kirjutanud, on iga kodus Montessori lähenemise kasutamine aga kindlasti omamoodi, sest inimesed, kodud, võimalused ja eelistused on erinevad. Ja see polegi halb, peab lihtsalt iseennast tundma õppima, oma stiili leidma ja oma otsustes kindel olema. Selles ja tulevastes artiklites kirjutan enda nägemusest ja kogemusest.
Kõige tuntumad Montessori vahendid ja tööd, mis inimestele tavaliselt esimesena meenuvad, on mõeldud vanusele 3–6 (mõnikord alates 2,5 a, aga mitte varem.) Noorematele on olemas väikelaste rühmad (0–3 a) ja õppeprogramm. Vanuses 0–3 peaksid lapsed avastama maailma väga vabalt, ehkki ettevalmistatud keskkond ja sobilikud vahendid (mänguasjad) on muidugi olulised (loe: Kuidas mängib beebi?), aga nad ei vaja nii täpselt ettevalmistatud ja mitmeetapilisi töid nagu 3–6 a keskkonnas. Nooremate laste puhul soovitan palju tähelepanu pöörata igapäevaelu tegevustele.
Igapäevaelu
Vanuses 2,5–3 on igapäevaelu jätkuvalt väga oluline (ja laps jätkab sellega ka edaspidi). Kui laps läheb Montessori lasteaeda, siis alguses tegutseb ta mitu kuud peamiselt igapäevaelu valdkonnas! Igapäevaelust oleme juba päris palju kirjutanud - miks see on nii oluline? Nende tööde abil laps harjutab töötamist. Montessori pedagoogikas tähendab "töö" lapse mõtestatud tegutsemist. Maria Montessori kasutas seda sõna, et rõhutada, kui olulised on lapse tegevused, et me peame neid austama. Võiks öelda ka "mäng", sest lapse töö ongi mäng, kõik lapsed õpivad läbi mängu. Sõna "töö" on siin kindlasti ja ainult väga positiivse tähendusega. Töö ei peakski olema midagi, millel on negatiivne kõla, töö on põnev, töö on see, mis lisab elule väärtust. Igapäevaelu tööde abil õpib laps, kuidas töid pakutakse (iga töö on eraldi, igal asjal on oma koht ja me eeldame, et vahendeid kasutatakse teatud moel, austusega), õpib keskendumist ja mitmesammuliste tööde läbiviimist. Lisaks arendavad need tööd nii peen- kui ka üldmotoorikat, aga ka erinevaid oskusi, mida on hiljem ilmtingimata tarvis. Ja muidugi naudivad lapsed neid tegevusi!
Võiks ka öelda, et ei tohigi teiste vahendite juurde edasi liikuda enne, kui lapsel on selles esimeses valdkonnas väga head oskused.
Üldiselt on Montessori tööd ja vahendid jagatud järgmistesse rühmadesse (valdkondadesse):
- Igapäevaelu;
- Meeltevahendid;
- Keel;
- Matemaatika;
- Kultuur (sisaldab väga erinevaid alasid, sh loodusteadusi).
Muusika ja kunst on pidevalt keskkonnas olemas, samuti kohtab neid teiste rühmade osana.
Millest alustada?!
Julgustuseks nii palju, et igapäevaelu tegevused on igal juhul suur osa kodusest elust ja laps, kui talle on selleks võimalus antud (kui Montessori lähenemist on kasutatud algusest peale või vähemalt juba pikemat aega), on juba väga palju kogenud ja harjutada saanud, ja sel juhul eraldi tegevuste esitlusi pole enam ilmtingimata tarvis. Näiteks tooli või laua liigutamine, ka pesemine, terava asjaga ümber käimine, laua katmine, söögi valmistamine jne – võimalik, et kõigi nende tegevustega on laps juba tuttav.
Suurt osa igapäevaelu tegevustest ongi võimalik harjutada ja õppida lihtsalt täiesti tavalises igapäevases elus (kui anda lapsele võimalus ise teha). Aga – ainult sellest võib-olla ei piisa. Kuna nende tööde üks eesmärkidest on õpetada lapsele ka seda, kuidas vahenditega ümber käia ja töö lõpuni sooritada, siis on lapse jaoks hoopis teine kogemus see, kui talle pakkuda teatud töid sellisel viisil, nagu seda tehakse Montessori lasteaias.
Näiteks võib laps igapäevaselt aidata kodus lilli kasta, võib-olla seda isegi iseseisvalt teha, ja see on tõepoolest suurepärane ja väga õige. Aga see, kui me pakume Lille kastmist (või Taime eest hoolitsemist) eraldi tööna, mis on meie poolt detailselt ettevalmistatud, on hoopis teine kogemus, ja laps võib neid tegevusi korrata ja korrata nii mitu korda ja nii kaua, kui ta ise soovib! Just see kordamise element puudub juhul, kui laps lihtsalt kastab kodus taimi (ta ei saa seda teha nii palju kui sooviks, suurem osa taimedest ei kannataks seda lihtsalt välja), mis on ikkagi meie poolt kontrollitud tegevus. Kui töö on aga eraldi pakutud, on lapsel võimalik seda täielikult iseseisvalt teha.
Loe ka seda postitust: Igapäevaelu harjutus - taime eest hoolitsemine!
Ma tunnistan, et pole ise eriti palju igapäevaelu töid sellisel viisil oma lapsele pakkunud. Kuigi nüüd, kui olen õppinud mõistma nende olulisust ja seda, kui tähtis ettevalmistav funktsioon neil on, tutvustan neid rohkem. Näiteks erinevad kallamistööd (ubade, riisi ja vee kallamine), väikeste esemete poleerimine või puhastamine, riidetüki pesemine jms. Mõned jätan aga jätkuvalt selliseks, mida harjutame loomuliku elu osana: näiteks nööpide, lukkude avamine ja kinni panemine jms tegevused.
P.S. Mainin, et olen veendunud, et kõik need tööd on väga väärtuslikud ja vajalikud Montessori lasteaias, kus pakutakse neid hoopis teisel tasemel (haritud õpetajate poolt). Seda, et igaüks saab valida, millist tööd pakkuda ja millist mitte, mõtlen ainult koduõppe puhul.